2. Avaldised ja lihtlaused

Tuleta meelde eelmises peatükis nähtud programme.

  • Millest need programmid koosnesid? Teisisõnu, kui sa peaksid mingi programmiteksti jaotama väiksemateks osadeks, siis kuidas sa seda teeksid?
  • Milliseid erinevaid tegevusi nendes programmides tehti? Teisisõnu, mida Python teha oskab?

NB!

Need on kaunis olulised küsimused. Võta aeg maha, vaata mõned programmid uuesti üle ja paku välja oma vastus!

See peatükk tegeleb just nende kahe küsimusega.

Programmi komponentideks jaotamist käsitleme sarnaselt filoloogidele, kes jagavad teksti lauseteks ja laused omakorda fraasideks. Pythonil on siiski kohati oma terminoloogia, sellest tuleb juttu esimeses plokis.

Seejärel vaatame üle Pythoni oskused. Esmalt uurime sisemisi toiminguid nagu arvude ja tekstijuppidega arvutamine, teisendamine, meelespidamine jms. Lõpuks katsetame erinevaid viise, kuidas panna oma programme välismaailmaga suhtlema (s.o teksti kuvamine ekraanile, failide lugemine jms).

Programmeerimise põhimõisted

Et teha järgnevat juttu konkreetsemaks, võtame ette 4 lühikest programmi eelmisest peatükist (tuleta meelde, mida need tegid):

print("Tere maailm!")
from math import sin, cos, pi

print(pi)
print(cos(0.5))

x = sin(4)
print(x)

y = 123
print(round(x + y, 2))
from turtle import *

forward(100)
left(120)
forward(100)
left(120)
forward(100)
left(120)

exitonclick()
from turtle import *

nipitiri = int(input("Sisesta mingi täisarv: "))

forward(nipitiri)
left(120)
forward(nipitiri)
left(120)
forward(nipitiri)
left(120)

exitonclick()

Neist programmidest ilmneb, et kuigi Python on tähenärija, on ta mõnes mõttes jällegi väga paindlik. Nagu näha, on print-käsku võimalik kasutada mitut moodi: andes ette kas mingi konkreetse tekstijupi (print("Tere maailm")), mingi arvutuse (print(cos(0.5))) või hoopis muutuja (print(x)). Samuti võisime kilpkonna liigutada kas mingi konkreetse teepikkuse jagu (forward(100)) või vastavalt sellele, milline arv on parasjagu etteantud muutujas (forward(nipitiri)). Isegi muutuja defineerimisel lubatakse võrdusmärgist paremale kirjutada nii lihtsat asja nagu üksik arv (y = 123) või nii keerulist asja nagu kasutaja sisendi küsimine koos vastuse teisendamisega (nipitiri = int(input("Sisesta mingi täisarv: "))).

Taoline paindlikkus on Pythoni (ja ka teiste programmeerimiskeelte) juures oluline joon. See võimaldab üsna väikese hulga mõistete ja reeglite põhjal koostada ükskõik kui keerulisi programme. Nüüd vaatamegi põgusalt üle kõige olulisemad programmeerimise mõisted.

Laused ja avaldised

Pythoni programmid koosnevad lausetest, mis on olemuselt väga sarnased loomuliku keele käskiva kõneviisi lausetega – iga lausega (nt y = 123 või left(90)) annab programmeerija Pythonile mingi korralduse. Lihtsamate lausete puhul tähendab üks Pythoni koodi rida ühte lauset ja programmi käivitamisel täidab Python laused sellises järjekorras, nagu need on programmitekstis esitatud (edaspidi tutvume ka lausetega, mis võivad võtta enda alla palju ridu ja võimaldavad keerulisemaid käskude järjestamise skeeme).

Nii nagu loomulikus keeles moodustatakse laused omakorda sõnadest ja fraasidest, pannakse ka Pythoni laused kokku väiksematest keele elementidest, millest kõige olulisemad on avaldised.

Avaldised on näiteks:

  • lihtne arvutustehe, nt 2 + 3 või sin(0.5);
  • „arvutustehe“ teksti ja muutujaga, nt "Tere " + nimi + "!";
  • lihtsalt muutuja, nt x või nipitiri;
  • lihtsalt arv, nt 123 või 3.987;
  • lihtsalt tekst, nt "Tere maailm!";
  • mingi käsk, mis annab mingi tulemuse, nt input("Sisesta mingi täisarv: ");
  • ükskõik kui keeruline kombinatsioon eelnevatest, nt sin(int(y) * x / 1.76).

Avaldised esinevad enamasti mingi lause komponendina – nt avaldist 2 + 3 võib kasutada lauses x = 2 + 3 või lauses print(2 + 3).

Kui me eespool demonstreerisime Pythoni paindlikkust loetledes erinevaid võimalikke print käsu kasutamise vorme, siis uue terminoloogia abil saame seda väljendada palju lühemalt: print-käsu järel olevatesse sulgudesse võime kirjutada suvalise avaldise. Samamoodi saab öelda muutuja defineerimise kohta: võrdusmärgist paremale võib kirjutada suvalise avaldise.

Iga avaldist, ükskõik kui keerulist, saab kasutada veel keerulisema avaldise moodustamiseks, nt avaldistest 1 ja x * 3 saab moodustada avaldise x * 3 - 1. Sama põhimõtet teiselt poolt vaadates võime öelda, et iga keeruline avaldis koosneb lihtsamatest avaldistest e alamavaldistest.

Väärtused

Tähelepanelikul lugejal võib tekkida õigustatud küsimus: miks ilmub lause print(2 + 3) käivitamisel ekraanile 5, mitte 2 + 3? Asi on selles, et avaldist sisaldava lause käivitamisel arvutab Python kõigepealt tulemuse välja ja kasutab siis seda esialgse avaldise asemel. Arvutuse tulemust nimetatakse väärtuseks (ingl value) ning arvutusprotsessi avaldise väärtustamiseks (ingl evaluation).

Väärtused (nt arv 5, arv 3.141592653589793, tekst Tere!) on need reaalsed andmed, mida programm oma töö käigus kasutab, loob, arvutab, teisendab vms. Võib öelda, et avaldised tähistavad mingisuguseid asju (arve, tekstijuppe) programmi tekstis, aga väärtused on need asjad programmi jooksutamise ajal. Väärtustamine genereerib avaldisele vastava väärtuse.

Avaldised käsureal

Üldjuhul ei ole eraldiseisev avaldis (nt 2 + 3) Pythoni jaoks mõistlik lause (nii nagu eesti keeles ei saa üksikut fraasi, nt „suur mets“, pidada lauseks). Seetõttu, nagu eespool mainitud, on avaldised harilikult mingi lause komponendid (nt vastus = 2 + 3). Pythoni käsurida aga võimaldab avaldisi väärtustada ka ilma neid mingi lause konteksti panemata – see on mugav viis erinevate tehete katsetamiseks. Kuna antud peatüki esimeses pooles keskendumegi just avaldiste ja väärtuste teemale, siis eelistame praegu skripti koostamise asemel käsurea kasutamist:

>>> 2 + 3
5

Andmetüübid ja tehted

Eelnevatest näidetest tuli välja, et Python oskab kasutada erinevat liiki andmeid e väärtusi nagu teksti, täisarve ja murdarve. Andmete liiki nimetatakse programmeerimisel andmetüübiks või lihtsalt tüübiks.

Iga andmetüübi juures on esimene küsimus, kuidas panna kirja selle andmetüübi konkreetseid väärtusi. Siin tuleb lihtsalt teada vastavaid reegleid, nt kümnendmurru esitamisel tuleb koma asemel kasutada punkti ning tekst tuleb panna ülakomade vahele või jutumärkidesse. Sedasi programmi teksti sisse kirjutatud konkreetseid väärtusi nimetatakse peenemas keeles literaalideks, aga neid võib nimetada ka konstantideks.

Teine küsimus on, mida antud tüüpi andmetega teha saab. Siin tuleb jällegi teada Pythoni võimalusi – näiteks arve saab omavahel liita, teksti saab teisendada suurtähtedesse ning kõiki andmetüüpe saab print käsuga ekraanile kuvada. Selliseid toiminguid nimetatakse teheteks e operatsioonideks. Allpool vaatame täpsemalt arvude ja tekstiga tehtavaid tehteid.

Arvud

Pythonis (nagu ka enamikus teistes programmeerimiskeeltes) käsitletakse täisarve ja reaalarve veidi erinevalt.

Täisarvud

Pythoni täisarvu andmetüübi nimi on int (lühend ingliskeelsest sõnast integer). Erinevalt paljudest teistest keeltest ei ole Python 3-s piiratud, kui suuri (või kui väikseid) täisarve saab esitada.

Ujukomaarvud

Reaalarvudele vastavad Pythonis (ja paljudes teistes keeltes) nn ujukomaarvud (ingl floating point number, lühemalt float).

Märkus

Nimetus ujukomaarvud tuleb nende esitusviisist arvuti mälus – lihtsustatult võib öelda, et kõigepealt on toodud välja arvu numbrite jada (ingl significant digits) ning eraldi on öeldud, millisele positsioonile käib koma (seega koma on numbrijadast sõltumatu, „ujuv“).

Ujukomaarvude literaalid võivad esineda järgmistel kujudel:

  • 3.0, 1.165, -4.25 on näited tavalisest kirjapildist. NB! Koma asemel kasutatakse punkti!
  • 6.1529e+18, 1.253e-12 on teadusliku notatsiooni näited. Seda kirjapilti kasutatakse väga suurte või nullilähedaste arvude esitamiseks. Traditsioonilises matemaatilises notatsioonis võiks need arvud kirjutada vastavalt 6.1529×1018 ja 1.253×10-12.

Ujukomaarvude ligikaudsus

Proovi läbi järgnev lihtne näide:

>>> 0.1 * 3.0
0.30000000000000004

Ootuspärane vastus oleks 0.3, kuid Python tagastas midagi muud.

Asi on selles, et arvutis esitatakse ujukomaarvud kahendkujul, kasutades piiratud arvu bitte ja seetõttu polegi võimalik teatud kümnendmurde (nende hulgas 0.1) täpselt esitada (analoogiliselt pole kümnendmurruna võimalik täpselt esitada näiteks 10 / 3). Taolistel juhtudel ümardatakse sisestatud arv lihtsalt lähima võimaliku kahendmurruni ja see ongi põhjus, miks antud näites oli tulemus ebatäpne.

Kui ujukomaarvu on tarvis esitada kümnendmurruna (nt ekraanile kuvamisel), siis toimub jälle ümardamine – see on põhjus, miks käsureale 0.1 sisestades antakse vastuseks tagasi 0.1, kuigi Python sisimas ei suuda seda arvu täpselt esitada. Kui korrutasime 0.1 3-ga, siis muutus viga juba piisavalt suureks, et saadud tulemusele lähim võimalik kümnendmurd oli 0.30000000000000004, mitte 0.3

Tegelikult tekitab ujukomaarvude ligikaudsus probleeme vaid siis, kui me eeldame reaalarvude absoluutselt täpset esitamist (nt kümnendmurruna esitatud rahasummad, kus murdosa tähistatab sente). Praktikas kasutatakse ujukomaarve peamiselt kõikvõimalike mõõtmistulemuste esitamiseks ja selle jaoks on Pythoni float tüübi ulatus ning täpsus enam kui piisav.

Tehted arvudega

Avaldis Väärtus Selgitus
6 / 3 2.0 Tavalise jagamise tulemus on alati ujukomaarv
5 // 3 1 Täisarvuline jagamine
5 % 3 2 Jagamise jäägi leidmine
5 ** 3 125 Astendamine
4 ** 0.5 2.0 Juurimine astendamise kaudu
round(2.6375, 2) 2.64 Ümardamine nõutud täpsusega
round(2.6375) 3 Ümardamine lähima täisarvuni
abs(-2) 2 Absoluutväärtuse võtmine
int(2.6375) 2 Täisarvuks teisendades ei ümardata
3 + 5 * 2 13 Python arvestab tehete järjekorda
(3 + 5) * 2 16
6 - 3 - 1 2 Sama prioriteediga tehted tehakse vasakult paremale …
6 - (3 - 1) 4
2 ** 3 ** 2 512 … v.a astendamised, mis tehakse paremalt vasakule
(2 ** 3) ** 2 64

Märkus

Kui avaldis on keeruline, siis võiks kaaluda sulgude kasutamist ka seal, kus Python neid ei nõua, et teha lugemist lihtsamaks. Lisaks on loetavuse huvides siin ja edaspidistes näidetes pandud tehtemärkide ümber tühikud, aga need võib ka ära jätta.

Kas 2 või 2.0?

Kas Pythoni literaalid 2 ja 2.0 tähistavad sama väärtust? Jah ja ei (aga pigem ei). Pythoni aritmeetika vaatenurgast on nad võrdsed – selles veendumiseks sisesta käsureale 2 == 2.0 (topeltvõrdusmärk tähistab Pythonis võrdsust). Samas teeb Python neil siiski vahet: võrdle kasvõi programme print(2) ja print(2.0) – üks neist kuvab ekraanile 1 märgi, teine 3 märki.

Matemaatikast on teada, et iga täisarv on ühtlasi ka reaalarv, miks ei võiks siis programmeerimisel kasutada ainult ujukomaarve?

Üks põhjustest on pragmaatiline: täisarvudega arvutamine on tavaliste protsessorite jaoks palju lihtsam ja kiirem kui ujukomaarvudega arvutamine.

Teine põhjus on sisuline: teatud suurused, näiteks laste arv konkreetses perekonnas, on alati täisarvulised ning me saame seda rõhutada kirjutades 2 (mitte 2.0). Samas, kui me räägime näiteks korvpallurite pikkustest meetrites, siis oleks korrektsem kirjutada mõõtmise tulemuseks 2.0 (mitte lihtsalt 2). Seega, valides täisarvu ja ujukomaarvu vahel, tuleks arvestada ka esitatava suuruse olemust.

Harjutus. Puuduvad tehtemärgid

Kirjuta järgnevatesse võrdustesse allkriipsude (_) asemele sobivad tehtemärgid. Topeltvõrdusmärk (==) tähistab Pythonis võrdsust.

  • 8 _ 4 == 2
  • 8 _ 4 == 2.0
  • 14 _ 7 == 0
  • 3 _ 2 == 1 (3 varianti)
  • (6 _ 4) _ 8 == 256

Harjutus. Tundide lugemine

Juku läks magama kell 23:00 ja pani väsinud peaga äratuse helisema 88 tunni pärast. Mis kell kostab äratushelin (eeldades, et Juku vahepeal äratust ei tühista)?

Vastuse saab kätte ühe Pythoni avaldisega.

Moodul math

Suur hulk matemaatilisi funktsioone ja konstante on kättesaadavad peale seda, kui need importida moodulist nimega math:

>>> from math import *
>>> cos(pi * 1.5)
-1.8369701987210297e-16
>>> atan(0.5)
0.4636476090008061
>>> radians(360)
6.283185307179586
>>> 2 * pi
6.283185307179586
>>> degrees(2*pi)
360.0
>>> log(10.0)
2.302585092994046
>>> log(e)
1.0
>>> log(100,10)
2.0
>>> sqrt(9)
3.0

Märkus

Nagu võibolla märkasid, töötavad Pythoni trigonomeetrilised funktsioonid radiaanide, mitte kraadidega. Kraadide teisendamisel radiaanideks on abiks funktsion radians, vastupidises suunas degrees.

Kõikide mooduli math võimalustega saad tutvuda vastaval Pythoni dokumentatsiooni leheküljel: http://docs.python.org/3/library/math.html.

Harjutus. Matemaatilised avaldised

Väärtusta järgnevad matemaatilised avaldised Pythoni käsureal:

(2^{89} + 5^{70})^2

6 + \sqrt[4]{6 \times 5 + 12}

\sqrt{16^2 + 43^2}

\ln(e^{27} + 2^{30}) + \sin(\arccos(\frac{3\pi}{4}))

Märkus

Teise ülesande vastus peaks olema 8.54572989502183.

Märkus

Kui viimase avaldisega tekib probleeme, siis mõtle, milliste argumentide korral on arkuskoosinus üldse defineeritud. Veateade math domain error tähendab, et funktsiooni kasutati ebasobiva argumendiga. Muuda mõnda avaldises esinevat konstanti nii, et acos saab sobiva argumendi ja proovi uuesti.

Harjutus. Maksimaalne väärtus

Kirjuta 5 sümboli pikkune Pythoni avaldis, mis annaks väärtustamisel võimalikult suure arvu.

Sõned

Programmeerimine pole ainult arvudega manipuleerimine, paljudes programmides on tähtsamal kohal töö tekstiga (tuleta meelde näiteks esimese peatüki programmi, mis kuvas ekraanile teksti „Tere maailm!“). Selle tarvis on Pythonis olemas eraldi andmetüüp sõne (ingl string, lühend str), mida kasutatakse justnimelt teksti esitamiseks.

Konkreetsed tekstijupid pannakse programmi tekstis kirja sõneliteraalidena. Enamasti piisab sõneliteraali kirjapanekuks sellest, kui soovitud tekst piiritletakse ülakomade või jutumärkidega, nt 'Tartu' või "Kauneim linn on Eestis Tartu".

Pane tähele, et tekst, mida antud sõneliteraalid esitavad, on Tartu ja Kauneim linn on Eestis Tartu, st piiritlejana kasutatud ülakomad/jutumärgid ei kuulu sõne sisu juurde. Demonstreerime seda print käsu abil, mis toob ekraanile alati sõne tegeliku sisu hoolimata sellest, kuidas ta programmi tekstis kirja on pandud:

>>> print("Tartu")
Tartu

NB!

Kui unustad sõneliteraali kirjutades piiritlejaid kasutada, siis peab Python vastavat tekstijuppi muutuja nimeks (või kui tekstis oli tühik, siis ei oska ta sellest midagi arvata). Proovi käivitada laused print(Tere) ja print(Tere maailm) ning uuri, millised veateated neil juhtudel antakse – siis on edaspidi taolisi näpuvigu kergem tuvastada.

„Aga kui mu tekst sisaldab jutumärke või ülakomasid?“

Asi läheb veidi keerulisemaks, kui sõne sees on vaja kasutada jutumärke, ülakomasid või muid erisümboleid. Järgnevalt demonstreerime erinevaid viise selle probleemi lahendamiseks.

  • Kui tekstis on ülakomasid, siis kõige lihtsam on kasutada piiritlejaks jutumärke ja vastupidi:

    >>> print("Rock 'n' roll")
    Rock 'n' roll
    >>> print('Jim ütles vaid: "Siin see on."')
    Jim ütles vaid: "Siin see on."
    
  • Kui tekstis on vaja kasutada nii jutumärke kui ka ülakomasid, siis pole eelmisest soovitusest abi. Sellisel juhul tuleb üks neist (nt jutumärgid) ikkagi valida piiritlejaks, aga nende kasutamisel tekstis tuleb need spetsiaalselt märgistada langkriipsuga (seda nimetatakse inglise keeles escaping) – see annab Pythonile märku, et tegemist pole veel teksti lõpuga, vaid sooviti kirja panna piiritlejaks valitud sümbolit ennast:

    >>> print("Jack vastas: \"Rock 'n' roll\".")
    Jack vastas: "Rock 'n' roll".
    >>> print('Jack vastas: "Rock \'n\' roll".')
    Jack vastas: "Rock 'n' roll".
    
  • Langkriipsu saab kasutada ka muul otstarbel, nt reavahetusi saab esitada kombinatsiooniga \n (tavalist reavahetust Python siin ei lubaks):

    >>> print("Seda kuupaistet!\nOh muutuksin sündides\nmänniks mäetipul!\n--Ryota")
    Seda kuupaistet!
    Oh muutuksin sündides
    männiks mäetipul!
    --Ryota
    
  • Nagu näha, on langkriips tekstiliteraalis spetsiaalse tähendusega. Kuidas aga esitada langkriipsu ennast? Lihtne, see tuleb ära märgistada … langkriipsuga!:

    >>> print("C:\\kaustanimi\\failinimi.txt")
    C:\kaustanimi\failinimi.txt
    
  • Kui tekstis on vaja kasutada palju reavahetusi, ülakomasid või jutumärke, siis võib tulemus muutuda kõigi nende \n-de, \'-d või \"-de tõttu väga kirjuks. Seetõttu on Pythonis veel üks sõne kirjapaneku viis – kolmekordsete ülakomade või jutumärkide vahel saab vabalt kasutada tavalisi reavahetusi, ülakomasid ja jutumärke:

    >>> print("""Jack vastas: "Rock 'n' roll".""")
    Jack vastas: "Rock 'n' roll".
    >>> print('''Jack vastas: "Rock 'n' roll".''')
    Jack vastas: "Rock 'n' roll".
    >>> print("""Seda kuupaistet!
    Oh muutuksin sündides
    männiks mäetipul!
    --Ryota""")
    Seda kuupaistet!
    Oh muutuksin sündides
    männiks mäetipul!
    --Ryota
    >>> print("""
       _____
      / ____|
     | |  __  __ _ _ __ ___   ___    _____   _____ _ __
     | | |_ |/ _` | '_ ` _ \ / _ \  / _ \ \ / / _ \ '__|
     | |__| | (_| | | | | | |  __/ | (_) \ V /  __/ |
      \_____|\__,_|_| |_| |_|\___|  \___/ \_/ \___|_|
    """)
    
       _____
      / ____|
     | |  __  __ _ _ __ ___   ___    _____   _____ _ __
     | | |_ |/ _` | '_ ` _ \ / _ \  / _ \ \ / / _ \ '__|
     | |__| | (_| | | | | | |  __/ | (_) \ V /  __/ |
      \_____|\__,_|_| |_| |_|\___|  \___/ \_/ \___|_|
    
  • On oluline mõista, et piiritlejad ning langkriipsud on vaid selleks, et Python suudaks teksti õigesti sisse lugeda – peale sisselugemist muutub 'Rock\'n\'roll' tekstiks Rock’n’roll.

  • Neid sõneliteraale Pythoni käsureale sisestades (ilma print-i kasutamata) saad piiritlejad ja mõnel juhul langkriipsud ka väljundis. See on tingitud sellest, et Pythoni käsurida näitab avaldise väärtust alati Pythoni süntaksile vastavalt. Kui soovid näha sõne tegelikku väärtust, siis kuva see print käsuga ekraanile.

Tehted sõnedega

Märkus

Nii nagu arvude puhul, tutvustame ka sõnetehteid konkreetsete väärtuste abil, aga neid saab vabalt kasutada ka sõnemuutujatega. (Tegelikult kohtabki sõnemuutujaid reaalsetes programmides palju rohkem kui konkreetseid sõnekonstante.)

Avaldis Väärtus Selgitus
'Tere' + 'Madis!' 'TereMadis!' + loob kahe sõne põhjal uue sõne
'Tere' + ' Madis!' 'Tere Madis!' Tühikud tuleb vajadusel ise vahele panna
'Tere' + ' ' + 'Mad' + 'is!' 'Tere Madis!' Kokku võib liita ka mitu sõnet
'nr.' + 1 Viga!!! Sõnet ja arvu ei saa niisama ühendada
'nr.' + str(1) 'nr.1' str annab arvule vastava sõne
'5' + '3' '53' Sõnena esitatud arve ei käsitleta arvudena
int('5') 5 int annab sõnele vastava täisarvu
float('5.3') 5.3 float annab sõnele vastava ujukomaarvu
'xo' * 3 'xoxoxo' Sõne dubleerimine
len('tere') 4 Sõne pikkuse (length) küsimine
'tere'.upper() 'TERE' Mõnede käskude korral kirjutatakse sõne käsu ette. Taolisi käske nimetatakse meetoditeks.
'TeRe'.lower() 'tere'
'jäääär'.count('ä') 4
'tere'.rjust(10) '      tere' Sõne paigutamine etteantud „ruumi“, see on abiks nt tabelite moodustamisel. Selle meetodi paariliseks on ljust, katseta ise, mida see teeb! Teise argumendiga saab määrata, millist sümbolit ruumi täitmiseks kasutatakse.
'terekest'.rjust(12) '    terekest'
'terekest'.rjust(12, '~') '~~~~terekest'
' tere '.strip() 'tere' Meetod strip annab sõne ilma alguses ja lõpus olevate tühikute ja reavahetusteta
'tere'.strip() 'tere'
'tere'.replace('e','ö') 'törö' Meetod replace genereerib uue sõne, kus näidatud tähed või alamsõned on asendatud millegi muuga.
'tere'.replace('a', 'b') 'tere'
'isamaa'.replace('isa', 'ema') 'emamaa'
'abc'[0] 'a' Kirjutades sõne järele nurksulgudesse mingi numbri, antakse vastuseks vastava järjekorranumbriga e indeksiga täht. NB! Indeksid algavad 0-ga.
'abc'[1] 'b'
'abc'[2] 'c'
'tere'[0:3] 'ter' Kui nurksulgudesse kirjutada kooloniga eraldatult kaks indeksit, siis antakse sõnest lõik alates esimesest indeksist (kaasaarvatud) kuni viimase indeksini (väljaarvatud).
'tere'[2:4] 're'
'tere'.replace('e','ö').upper() 'TÖRÖ' Käske saab kombineerida

Kõikide sõnemeetoditega saab tutvuda aadressil http://docs.python.org/3/library/stdtypes.html#string-methods.

Kontrollküsimus. Tehted sõnedega

Mis on järgnevate avaldiste väärtused? Proovi algul vastata ilma Pythoni abita, aga lõpuks kontrolli oma oletused üle ka Pythoni käsureal.

  • len(Kosmoselaev)
  • len(KoSMoSeElaev.upper())
  • Kosmoselaev[2:4]
  • Kosmoselaev.count(u)
  • len(karu + ott)

Vihje

Ilmselt andis käsurida kõigile neile avaldistele vastuseks veateate, sest Python pidas kasutatud sõnu (Kosmoselaev, ott jt) muutujateks, aga selliste nimedega muutujaid ei olnud defineeritud. Sõneliteraalidel on alati ümber ülakomad või jutumärgid!

Muutujad

Kõik levinud programmeerimiskeeled võimaldavad konkreetseid väärtusi või arvutuste tulemusi salvestada muutujatesse. Uuri järgnevat näiteskripti, mis demonstreerib muutujate defineerimist ja kasutamist. Kuna eespool on möödaminnes muutujatest juba juttu olnud, siis tõenäoliselt oskad juba enne käivitamist ennustada, mis ilmub ekraanile:

x = 2 + 3
y = 10
print(x)
print(y)
print(x + y)
print(x * 2 + y)
print(x)
print(y)

z = "Peeter"
print(z + " " + "Paan")
print(z + " " + "Esimene")
print(z.upper())
print(z + z)
print(z * x)
print(z)

Selgitus: esimese rea käivitamisel teeb Python kaks erinevat toimingut – kõigepealt väärtustab avaldise 2 + 3 ning seejärel salvestab saadud tulemuse muutujasse x. Programmeerijate kõnepruugis: muutujale x omistatakse avaldise 2 + 3 väärtus. Peale seda on võimalik muutuja nime kasutada vastava väärtuse asemel. Seega, antud näiteprogrammis tähistavad kõik x esinemised alates teisest reast arvu 5.

Muutuja defineerimist (nt. x = 2 + 3, üldisemalt <muutuja nimi> = <avaldis>) nimetakse omistuslauseks. Kuna tegemist on lausega, siis kirjutatakse ta omaette reale. Seevastu muutuja kasutamine (nt. x lauses print(x)) on avaldis, mis esineb mingi lause või suurema avaldise sees.

Märkus

Muutujaid on võimalik defineerida ja kasutada ka käsureal – kuigi käsurida kasutatakse enamasti avaldiste katsetamiseks, aktsepteerib ta rõõmuga ka lauseid sh omistuslauseid:

>>> eesnimi = "Peeter"
>>> eesnimi * 3
'PeeterPeeterPeeter'
>>> eesnimi.upper()
'PEETER'
>>> eesnimi
'Peeter'

Harjutus. Pythagorase teoreem

Ilmselt on sulle tuttav valem c = \sqrt{a^2 + b^2}, mis näitab ära täisnurkse kolmnurga küljepikkuste seosed. Ülesandeks on kirjutada selle põhjal programm, mis kuvab ekraanile hüpotenuusi pikkuse, kui kaatetite pikkused on 2cm ja 3cm.

Üks võimalus selle valemi kasutamiseks oleks enne tehte Pythonis kirjapanekut asendada a ja b nõutud arvudega (2 ja 3), aga sel juhul ei oleks programmile peale vaadates enam nii ilmne, et tegu on Pythagorase teoreemi rakendamisega. Seetõttu proovi muutujaid kasutades säilitada enda programmis valemi üldine kuju!

Muutujate nimed

Pythoni jaoks on ükskõik, millise nime sa mingi muutuja jaoks valid, aga programmi loetavuse huvides peaks nimi kirjeldama muutuja tähendust antud ülesande kontekstis (nt brutopalk või isikukood). Kui on tarvis kasutada mitmest sõnast koosnevat muutuja nime, siis tuleks kasutada tühikute asemel allkriipse, nt laste_arv. Muutuja nimes võib kasutada ka numbreid, aga esimene sümbol peab olema täht (või allkriips).

Mõttepaus

Kas järgnev programm töötab õigesti?

pikkus = float(input("Sisesta maatüki laius meetrites: "))
laius = float(input("Sisesta maatüki pikkus meetrites: "))

print("Maatüki pindala on", pikkus*laius, "ruutmeetrit")

Milleks muutujad?

Eelnev harjutus näitas, et muutujate abil saame teatud kohti programmis kirja panna üldisemalt, aga see pole ainus põhjus nende kasutamiseks.

Muutujaid kasutatakse tihti samal põhjusel, nagu loomuliku keele tekstides kasutakse mingite spetsiifiliste mõistete definitsioone – see võimaldab mingi (potentsiaalselt keerulise) asja panna kirja ühekordselt ning viidata sellele edaspidi erinevates kohtades kasutades vaid ühte sõna. Oleks ju üpris tüütu kirjutada trigonomeetrilistes avaldistes alati 3.141592653589793. Selle asemel saame importida moodulist math muutuja pi, (mille väärtuseks on mooduli loojad juhtumisi omistanud 3.141592653589793) ning kasutada oma arvutustes seda.

Vaatame nüüd ühte näiteprogrammi, mis väljastab 60.25 cm raadiusega ringi diameetri, ümbermõõdu ja pindala. Esimese versiooni kirjutame ilma muutujaid kasutamata:

from math import pi

print('Ringi diameeter on ' + str(2 * 60.25) + ' cm')
print('Ümbermõõt on ' + str(pi * 2 * 60.25) + ' cm')
print('Pindala on ' + str(pi * (60.25 ** 2)) + ' cm2')

Meeldetuletus:

Käsku str kasutame selleks, et arvulise arvutuse tulemust teisendada sõneks.

See programm arvutab, mida me soovisime, kuid kui me hiljem tahame selle programmiga arvutada mõne teise raadiusega ringi infot, siis peaksime tegema vastava muudatuse kolmes kohas. Nii väikese programmi puhul ei ole see küll probleem, kuid reaalsetes programmides on taolisel juhul suur oht, et mõnes kohas ununeb muudatus tegemata.

Kirjutame nüüd sama programmi ümber kasutades raadiuse hoidmiseks muutujat:

from math import pi

raadius = 60.25
print('Ringi diameeter on ' + str(2 * raadius) + ' cm')
print('Ümbermõõt on ' + str(pi * 2 * raadius) + ' cm')
print('Pindala on ' + str(pi * (raadius ** 2)) + ' cm2')

Siin on konkreetset raadiust mainitud vaid ühes kohas – muutuja raadius defineerimisel. Edaspidi on valemites kasutatud muutuja nime. Programmi jooksutamisel asendab Python muutuja nimed muutuja väärtusega ja seetõttu annab see versioon sama tulemuse, mis eelminegi. Samas, kui meil on vaja programmi edaspidi kohandada mõne muu ringi jaoks, siis on muudatus vaja teha vaid ühes kohas. Seega, muutuja kasutamine aitas meil teha programmis olevad arvutused üldisemaks, konkreetsest väärtusest sõltumatuks.

Analoogia

Mõtle Eesti Vabariigi põhiseadusele – kui seal räägitakse presidendi rollist, siis ei nimetata ühegi konkreetse presidendi nime, vaid kasutatakse väljendit Vabariigi President. Seaduse rakendamisel tõlgendatakse seda väljendit vastavalt sellele, kes on antud hetkel president. Selline lähenemine teeb seaduse teksti üldisemaks, konkreetsetest isikutest sõltumatuks.

Märkus

Mõnikord on muutuja kasutamine lausa hädavajalik, näiteks programmides, mis küsivad kasutaja käest mingit infot ja kasutavad seda siis mitmes kohas:

nimi = input('Palun ütle, mis on sinu nimi: ')
print(nimi + '?!! Oo, milline ilus nimi!')
print('Ma tahaksin seista mäetipul ja hüüda "' + nimi.upper() + '!!!!"')
print('ning kuulda, kuidas kaja vastab: "' + ((nimi.lower() + ' ') * 3) + '..."')

Ilmselt nõustud, et sellise programmi puhul oleks maitsetu küsida kasutajalt tema nime mitu korda.

Kontrollküsimus. Puuduv lause

Järgnev on väljavõte ühest käsurea katsetusest:

>>> kapsas * 9
Traceback (most recent call last):
  File "<pyshell#11>", line 1, in <module>
    kapsas * 9
NameError: name 'kapsas' is not defined

Mida tuleks käsureale eelnevalt sisestada, et avaldis kapsas * 9 annaks veateate asemel tulemuseks 18.0?

Harjutus. Nime analüüs

Kirjuta programm, mis küsib kasutaja käest tema nime ja vastab, mitu sulghäälikut tema nimes esineb.

Vihje

Mitme abimuutujaga variant:

...
g_arv = nimi.count('g')
...
sulghäälikuid_kokku = ... + g_arv + ...
...

Alternatiivne võimalus:

...
sulghäälikuid_kokku = ... + nimi.count('g') + ...
...

Kontrollküsimus. Puuduv avaldis

Järgneva käsureasessiooni esimesel real on puudu omistamise parem pool. Milline avaldis peaks seal olema?

>>> s = _______
>>> len(s)
3
>>> str(len(s)) * 2
'33'
>>> s[2] + s[1] + s[0]
'cba'
>>> s.upper() * 3
'ABCABCABC'

Sisend ja väljund

Pythoni käsureal toimub avaldiste sisestamine ning tulemuste väljastamine ilma et sellele peaks eriti mõtlema. Kui soovime aga programmi käivitada skriptina, siis tuleb sisendi ja väljundiga eraldi tegeleda.

Käsk print

Nagu võisid eelnevatest näidetest järeldada, saab skriptina esitatud programmis väärtusi ekraanile kuvada käsuga print. Nüüd uurime seda käsku veidi lähemalt.

Esimesena võiks ära märkida, et kui siiani keskendusime põhiliselt avaldistele, mida kasutatakse mingi lause koosseisus, siis print käsuga moodustatatakse juba päris lauseid. Seetõttu on järgnev lihtne programmijupp täisväärtuslik Pythoni lause ja seega ka täisväärtuslik Pythoni programm:

print(32 * 57)

Sulgudes olevat avaldist 32 * 57 nimetatakse siinkohal käsu print argumendiks. Kui kõik läheb ilusti, siis programm kuvab ekraanile 1824 ja lõpetab töö.

Meeldetuletus

Avaldise väärtuse automaatne kuvamine toimib ainult käsureal. Kui skripti kirjutada lihtsalt 32 * 57, siis midagi ekraanile ei ilmu – Python küll arvutab antud avaldise väärtuse, aga midagi rohkemat sellega ette ei võta.

Käsule print võib anda ka mitu argumenti, sel juhul trükitakse samale reale mitu asja järjest, tühikutega eraldatuna. Järgnev näide demonstreerib kahte samaväärset viisi, kuidas trükkida ekraanile mitu infokildu korraga. Esimene variant kombineerib komponendid kõigepealt üheks avaldiseks ja kasutab seda print-i argumendina, teine variant annab kõik komponendid eraldi argumentidena:

>>> eesnimi = "Peeter"
>>> perenimi = "Paan"
>>> vanus = 21
>>> print(eesnimi + " " + perenimi + " vanus: " + str(vanus))
Peeter Paan vanus: 21
>>> print(eesnimi, perenimi, "vanus:", vanus)
Peeter Paan vanus: 21

Eraldi argumentidega variant on küll lühem kirja panna (eriti mugav on see, et arve ei pea ise str käsuga sõneks teisendama), aga mõnikord see siiski ei sobi, näiteks kui me ei soovi väljundis argumentide vahele tühikut.

Käsk input

Kuigi ka see käsk on sulle juba tuttav, maksab sedagi põhjalikumalt uurida.

Meie ringi programmi viimases versioonis mainisime konkreetset raadiust vaid ühes kohas, kuid me peame ikkagi programmi muutma, kui soovime arvutada mõne teise ringi näitajaid. Alternatiivina võiks programm küsida ringi raadiuse kasutajalt.

Kasutajalt andmete küsimiseks ongi kõige lihtsam viis käsk input, mis kõigepealt kuvab ekraanile teksti selle kohta, milliseid andmeid programm ootab ning seejärel võimaldab kasutajal sisestada vastavad andmed klaviatuurilt. Kolmas versioon ringi arvutuste programmist kasutabki käsku input raadiuse küsimiseks:

from math import pi

raadius_tekstina = input('Sisesta ringi raadius: ')
raadius = float(raadius_tekstina)

print('Ringi diameeter on ' + str(2 * raadius) + ' cm')
print('Ümbermõõt on ' + str(pi * 2 * raadius) + ' cm')
print('Pindala on ' + str(pi * (raadius ** 2)) + ' cm2')

See versioon on väga sarnane eelmise versiooniga – viimasel kolmel real ei pidanud me midagi muutma. Erinevus on vaid selles, kuidas saab muutuja raadius oma väärtuse. Abimuutuja raadius_tekstina viitab sellele, et input annab sisestatud info alati teksti kujul. Enne kui me saame sisestatud andmeid kasutada numbrilistes arvutustes, tuleb sisestatud tekst teisendada arvuks (antud juhul ujukomaarvuks, kasutades käsku float).

Harjutus. Kasutaja tervitamine

Nüüd peaks olema täiesti arusaadav eelmises peatükis esitatud tervitamise programm:

nimi = input("Palun sisesta oma nimi ja vajuta ENTER: ")
print("Tere " + nimi + "!")

Muuda seda programmi nii, et see küsiks eraldi kasutaja eesnime ja perekonnanime ning tervitaks teda tema täisnimega.

Harjutus. Eurokalkulaator

Kirjuta programm, mis küsib kasutajalt rahasumma Eesti kroonides ja väljastab sellele vastava rahasumma eurodes.

Kontrollküsimus. Avaldis või lause?

Kas eelneva näiteprogrammi fragment input('Sisesta ringi raadius: ') on avaldis või lause?

Vihje

Tuleta meelde, millest koosnes omistuslause.

Vihje

Vastus: mainitud fragment on avaldis, kuna ta genereerib mingi väärtuse. Pealegi, omistuslause parem pool on alati avaldis. Siiski on tegemist üpris omamoodi avaldisega, kuna tema väärtus võib olla igal korral erinev.

Terve rida raadius_tekstina = input('Sisesta ringi raadius: ') moodustab aga lause.

Andmete teisendamine sisendi ja väljundi kasutamisel

Teema kinnistamiseks uuri veel ühte näidet muutujate, input-i ja teksti teisendamise kohta. Selles näites soovime arvutustes kasutada täisarve, seetõttu kasutame teisendamiseks käsku int:

tekst1 = input('Palun sisesta esimene täisarv: ')
arv1 = int(tekst1)

tekst2 = input('Palun sisesta teine täisarv: ')
arv2 = int(tekst2)

summa = arv1 + arv2
print('Nende arvude summa on: ' + str(summa))

Meeldetuletus

Ära unusta, et avaldis int(tekst1) mitte ei muuda muutujat tekst1 arvuks, vaid genereerib vastava uue arvulise väärtuse.

Harjutus. Celsius-Fahrenheit teisendus

Kirjuta programm, mis küsib kraadide arvu Celsiuse järgi ja väljastab sellele vastava temperatuuri Fahrenheiti skaalas.

Failide lugemine reakaupa

Nüüd õpime ära ühe viisi tekstifailidest sisendi lugemiseks. Alustuseks koosta ja salvesta tekstifail nimega andmed.txt, mille esimesel real on inimese nimi, teisel real vanus (täisarvuna) ning kolmandal real e-maili aadress (lihtsuse mõttes ära praegu täpitähti kasuta). NB! See peab olema plain-text kujul, st Wordi fail ei sobi. Seejärel salvesta loodud failiga samasse kausta järgnev skript ning käivita see.

f = open('andmed.txt')

nimi = f.readline()
vanus = f.readline()
aadress = f.readline()

print("Nimi:", nimi)
print("Vanus:", vanus, "aastat")
print("Aadress:", aadress)

f.close()

Selgituseks

  • Käsk open otsib failisüsteemist üles soovitud faili ja tagastab viite sellele (antud näites salvestasime selle viite muutujasse f, mis on levinud nimi failide tähistamiseks). NB! Kui on antud ainult failinimi ilma teeta, siis otsitakse seda ainult sellest kaustast, kus asub skript.
  • Avaldis f.readline() loeb failist ühe rea ning annab selle sõnena. See käsk liigutab edasi ka failist lugemise järjehoidjat, st järgmisel korral sama käsku kasutades loetakse järgmine rida. See käsk on kaunis sarnane input käsuga, kuna kummalgi juhul ei tea me programmi kirjutades, millise konkreetse väärtuse me tulemuseks saame.
  • f.close() ütleb failisüsteemile, et me oleme selle faili kasutamise lõpetanud.

Kui seda programmi katsetad, siis märkad, et väljundis tekib iga sisestatud andmejupi järele üks üleliigne tühi rida. Põhjus on just selles, et failist lugedes jäetakse iga rea lõppu alles ka reavahetuse sümbol (faili viimase rea puhul võib see puududa vastavalt sellele, kas failis on viimase rea lõpus reavahetus või mitte). Käsk print lisab omaltpoolt veel ühe reavahetuse.

Märkus

Kui Python ütleb sulle (Windowsi arvutis), et ta ei leia faili, aga sa oled veendunud, et fail on õiges kaustas olemas, siis tuleks kontrollida, ega failinimele pole saanud eksikombel kaks faililaiendit. Segadust võib tekitada asjaolu, et Windows Explorer varjab vaikimisi teatud faililaiendid.

Kõige kindlam on muuta Windowsi seadeid nii, et alati näidataks kõiki faililaiendeid. Selleks tuleks Windows Exploreris valida menüüribalt Tools -> Folder options… (kui menüüriba pole näha, siis vajutada korraks klahvi Alt). Avanenud dialoogis vali lehekülg View ning eemalda linnuke valiku Hide extensions for known file types eest.

Märkus

Kui proovid lugeda sisse täpitähtedega teksti, siis võib juhtuda, et saad veateate UnicodeDecodeError. Sel juhul tuleks open käsu rakendamisel öelda, millises kodeeringus on sinu tekst, nt open('andmed.txt', encoding='UTF-8'). 'UTF-8' asemel võid proovida ka 'cp1257'.

Harjutus. Reavahetuste eemaldamine

Tuleta meelde, mida tegi sõnemeetod strip(). Modifitseeri eelnevat näiteprogrammi selliselt, et programmi väljundisse ei tekiks üleliigseid reavahetusi.

Faili sisu lugemine ühekorraga

Koosta veel üks mitmerealine, suvalise sisuga tekstifail ning salvesta see nimega tekst.txt. Seejärel käivita (samas kaustas) järgnev näiteprogramm:

f = open('tekst.txt')
faili_sisu = f.read()
print(faili_sisu)
f.close()

Siin kasutasime readline’i asemel meetodit read, mis luges sisse kogu faili sisu.

Harjutus. Tehete kombineerimine

Muuda eelmist näidet selliselt, et kogu failis olev tekst kuvatakse ekraanile suurtähtedes. Proovi ka lahti saada abimuutujast faili_sisu. Muutuja f võib jääda alles.

Vihje

Abimuutuja ärakaotamiseks tuleb lugemine, teisendamine ja kuvamine panna kirja ühe lausega.

Vihje

Ühe sõneoperatsioonide kombineerimise näite leiad sõnede teema juurest, tehete tabelist.

Failide kirjutamine

Järgnev programm demonstreerib andmete kirjutamist tekstifaili:

nimi = input("Palun sisesta oma nimi: ")
vanus = input("vanus: ")
aadress = input("aadress: ")

f = open("andmed2.txt", "w")
f.write(nimi + "\n")
f.write(vanus + "\n")
f.write(aadress + "\n")
f.close()

Selgituseks:

  • failide kirjutamiseks tuleb funktsioonile open anda ka teine argument väärtusega "w" (nagu write);
  • kui antud fail juba eksisteerib, siis open(..., "w") teeb selle tühjaks;
  • erinevalt print käsust ei tekita faili meetod write automaatselt reavahetust. Selleks, et saada eri andmeid eri ridadele, lisasime reavahetuse sümboli käsitsi.

Kapoti all: stdin ja stdout

Ilmselt märkasid teatud sarnasust print ja write ning input ja readline vahel. Tegelikult on nende kahe käsupaari seosed palju tihedamad kui paistab. Nimelt käsitletakse operatsioonisüsteemi tasemel kasutaja sisendit justkui mingit virtuaalset faili, millesse tekivad uued read iga kord kui kasutaja klaviatuuril midagi tipib ja vajutab ENTER-it – seda faili nimetatakse stdin-iks e standarsisendiks. Analoogselt on olemas virtuaalne fail, kuhu kirjutades ilmuvad read kasutaja konsoolile – seda faili nimetatakse stdout-iks e standarväljundiks. Need failid ei asu tegelikult failisüsteemis ja viited neile organiseeritakse iga programmi jaoks operatsioonisüsteemi poolt, seetõttu pole neid kunagi vaja ise avada ega sulgeda.

Pythonis saab viited neile failidele kätte moodulist sys ja nende kasutamist demonstreerib järgnev näide:

from sys import stdout, stdin

stdout.write("Palun sisesta oma nimi ja vajuta ENTER: ")
nimi = stdin.readline().strip()
stdout.write("Tere " + nimi + "!")

Käsud print ja input ongi lihtsalt mugavamad viisid nende failide kasutamiseks.

Lugemine veebist

Ka veebist teksti lugemine pole eriti raske – käsu open asemel tuleb kasutada käsku urlopen, mis on vaja eelnevalt importida moodulist urllib.request:

from urllib.request import urlopen

vastus = urlopen("http://artscene.textfiles.com/asciiart/simpsons.txt")

baidid = vastus.read()
# veebist lugemisel annab käsk read() meile tavalise sõne asemel hunniku baite,
# mis on vaja veel sõneks "dekodeerida"
tekst = baidid.decode()

print(tekst)

vastus.close()

Harjutus. Teksti asendamine

Täienda eelnevat näiteprogrammi nii, et ekraanile ilmuks kirja The Whole Damn Family asemel midagi muud (näiteks Minu pere või mingi tekst, mille programm küsib kasutajalt).

Vihje

Selle ülesande jaoks läheb vaja ühte sõnemeetodit, mille kasutamist on demonstreeritud plokis „Tehted sõnedega“.

import-lause

Ilmselt oled nüüdseks juba saanud intuitiivse ettekujutuse import käsu olemusest, aga vaatame kindluse mõttes asja siiski üle.

Python mõistab tuhandeid erinevaid käske. Nende paremaks organiseerimiseks on nad jaotatud teemade kaupa gruppidesse, mida nimetatakse mooduliteks. import-lause teeb moodulis olevad funktsioonid programmi jaoks kättesaadavaks. Meeldetuletuseks näide, kus me soovime kasutada ainult kahte funktsiooni moodulist math:

from math import sin, cos

print(sin(0.3))
print(cos(sin(0.3)))

Kui soovime moodulist kõiki funktsioone, siis võime kasutada import lauses funktsiooninime(de) asemel tärni:

from turtle import *

forward(100)
left(90)
forward(100)

Märkus

Kui meil kõiki funktsioone (või vähemalt enamikku neist) vaja ei lähe, siis pole tärniga importimine soovitatav, sest Thonny muutujate tabel täitub ebavajalike ridadaga, ning huvipakkuvaid muutujaid on raskem leida. Samuti on oht, et kogemata valesti kirjutatud muutujanime korral Python mitte ei anna veateadet vaid kasutab meie teadmata mõnd imporditud muutujat.

Importida saab ka moodulit ennast, sel juhul tuleb soovitava funktsiooni nimi kirjutada koos mooduli nimega:

>>> import math
>>> print(math.sin(0.5))
0.479425538604203
>>> print(math.cos(0.5))
0.8775825618903728

Mõned funktsioonid, nagu int ja float, on alati kättesaadavad, neid pole vaja importida.

Koodiridade murdmine

Pythoni koodis on reavahetus tavaliselt kahe lause eraldajaks. Mõnikord aga lähevad laused nii pikaks, et ei mahu enam hästi redaktori ekraanile ära. Sel juhul on võimalik ridu murda, st kirjutada ühe lause kood mitmele reale. Selleks, et Python saaks aru, et lause jätkub järgmisel real, tuleks rea lõppu kirjutada langkriips (\):

...
sissetulek = palk + preemia + alimendid + pension + autoritasud + intressid \
           + kingitused + taskuraha + stipendiumid + lotovõidud + maast_leitud_raha \
           + ämma_käest_saadud_raha
...

Jätkuread on kombeks nihutada pisut paremale.

Langkriipsu võib ära jätta, kui reamurdmise koht jääb sulgude sisse:

...
print(palk, preemia, alimendid, pension, autoritasud, intressid,
      kingitused, taskuraha, stipendiumid, lotovõidud, maast_leitud_raha,
      ämma_käest_saadud_raha)
...

NB! Ka käsureal eeldab Python, et sulgemata sulgude korral sisestus veel jätkub, seega jääb ta ootama käsu lõpetamist ka siis, kui sa lihtsalt unustasid lõpetava sulu sisestada.

Kommentaarid

Lisaks Pythoni jaoks mõeldud käskudele saab programmi kirjutada kommentaare, mis on mõeldud vaid programmi lugemise hõlbustamiseks. Järgnevas näites kasutatakse kommentaare koodi osade pealkirjadena:

# Küsin kasutaja nime
nimi = input('Kuidas on sinu nimi? ')

# Tervitan kasutajat
print('No tere ' + nimi)
print('Kuidas läheb?')

# Praktikas keegi nii lihtsa programmi puhul tegelikult
# kommentaare ei kasutaks :p

Kommentaar esitatakse sümboliga # – Python ignoreerib kogu teksti, mis kirjutatakse sellest sümbolist kuni rea lõpuni.

Lisaks kommentaaridele võib koodi loetavuse parandamiseks kasutada ka tühje ridu, mis mõjuvad justkui lõiguvahed tavalise teksti puhul.

Suur näide Juhuslik tsitaat

Aadressil http://progeopik.cs.ut.ee/tsitaadid/ on hulk tekstifaile, millest igaüks sisaldab ühte tsitaati mõnest tuntud Eesti filmist. Ma üritan nüüd kirjutada programmi, mis valib juhuslikult ühe neist failidest ja kuvab selle sisu ekraanile. Seejuures ei hüppa ma kohe lõpptulemuse juurde, vaid katsun esitada kogu programmeerimise protsessi koos katsetuste ja ebaõnnestumistega.

Enne päriselt ülesande kallale asumist on vaja teha üks asjakohane kõrvalepõige.

Juhuslikud arvud

Juhuslike täisarvude genereerimiseks tuleb importida käsk randint moodulist random. Järgnev lühike programm kuvab ekraanile ühe juhusliku arvu vahemikust 1..100:

from random import randint
print(randint(1, 100))

Väljakutse!

Nüüd oled sa näinud kõiki Pythoni võimalusi, mida on vaja selle ülesande lahendamiseks. Jah, see ülesanne on pisut keerulisem kui eelnevad, aga proovi siiski ise lahenduseni jõuda! Kui jääd hätta, siis loe edasi.

Enne keerulise ülesande lahendamist on kasulik proovida lahendada ülesande lihtsustatud variant. Antud juhul tahan ma kõigepealt proovida, kas mul õnnestub kuvada ekraanile mingi konkreetne fail. Õnneks on selle kohta ülalpool analoogne näide olemas, seetõttu läheb see samm lihtsalt, vaja on muuta vaid ühte rida:

from urllib.request import urlopen

vastus = urlopen("http://progeopik.cs.ut.ee/tsitaadid/026.txt")

baidid = vastus.read()
tekst = baidid.decode()

print(tekst)

vastus.close()

Kuigi ma olen täiesti kindel, et see programm töötab õigesti, siis proovin ta ikkagi praegu järele. Töötab.

Lähen edasi. Kuidas valida nende 119 faili hulgast juhuslikult üks? Käsk randint annab ainult arvu, samas kui mul on vaja pikemat sõne, mille põhiline sisu on fikseeritud, aga üks väike jupp tuleks tekitada juhuslikult. Nagu sõnede plokis demonstreeriti, võimaldab Python sõnesid mitmest jupist kokku panna. Proovin nüüd genereerida ühe uue URL-i, kus tsitaadi number on juhuslikult valitud. Enne kui hakkan oma skripti muutma, proovin selle järele käsureal – nii saan keskenduda just sellele alamülesandele.

>>> from random import randint
>>> "http://progeopik.cs.ut.ee/tsitaadid/" + randint(1, 119) + ".txt"
Traceback (most recent call last):
  File "<pyshell#7>", line 1, in <module>
    "http://progeopik.cs.ut.ee/tsitaadid/" + randint(1, 119) + ".txt"
TypeError: Can't convert 'int' object to str implicitly

Nojah, unustasin, et sõnet ja arvu ei saa niisama lihtsalt ühendada, enne on vaja arv teisendada sõneks. Proovin uuesti:

>>> "http://progeopik.cs.ut.ee/tsitaadid/" + str(randint(1, 119)) + ".txt"
'http://progeopik.cs.ut.ee/tsitaadid/15.txt'

Palju parem! (Sina said tõenäoliselt teise arvu, aga olen kindel, et see jäi siiski vahemikku 1..119.)

Nüüd võin selle järeleproovitud avaldise kirjutada skripti:

from urllib.request import urlopen

vastus = urlopen("http://progeopik.cs.ut.ee/tsitaadid/" \
                 + str(randint(1, 119)) + ".txt")

baidid = vastus.read()
tekst = baidid.decode()

print(tekst)

vastus.close()

Katsetan ja … saan jälle veateate:

Traceback (most recent call last):
  File "C:/Users/Aivar/Desktop/kala.py", line 4, in <module>
    + str(randint(1, 119)) + ".txt")
NameError: name 'randint' is not defined

Veateate viimane rida ütleb sisuliselt, et Python ei saa aru käsust randint. Asi on selles, et unustasin skripti lisada vastava import-lause. Käsureal tehtud import skriptile ei mõju. Proovin uuesti:

from urllib.request import urlopen
from random import randint

vastus = urlopen("http://progeopik.cs.ut.ee/tsitaadid/" \
                 + str(randint(1, 119)) + ".txt")

baidid = vastus.read()
tekst = baidid.decode()

print(tekst)

vastus.close()

… käivitan ja saan järjekordse veateate, mis lõpeb sõnadega urllib.error.HTTPError: HTTP Error 404: Not Found. (On võimalus, et sina ei saanud siin veateadet. Miks? Loe edasi!) See tähendab, et server ei leidnud küsitud URL-iga resurssi. Selleks, et probleemi edasi uurida, oleks hea, kui ma teaks, millise URL-iga proovitakse, st ma tahaks sama URL-i kuvada kõigepealt ekraanile ja siis proovida seda avada. Appi tulevad muutujad:

from urllib.request import urlopen
from random import randint

url = "http://progeopik.cs.ut.ee/tsitaadid/" \
    + str(randint(1, 119)) + ".txt"

print(url)
vastus = urlopen(url)

baidid = vastus.read()
tekst = baidid.decode()

print(tekst)

vastus.close()

Käivitasin ja sain jälle veateate, aga enne seda jõudis programm ekraanile kuvada genereeritud URL-i. Seekord tuli http://progeopik.cs.ut.ee/tsitaadid/9.txt. Kopeerin ja proovin seda avada otse brauseris. Sama jama: The requested URL /tsitaadid/9.txt was not found on this server. Vaatan üle tsitaatide nimekirja (http://progeopik.cs.ut.ee/tsitaadid/) ja saan aru, milles asi – õige URL on http://progeopik.cs.ut.ee/tsitaadid/009.txt mitte http://progeopik.cs.ut.ee/tsitaadid/9.txt, kõigi ühe- ja kahekohaliste arvude ees on veel null(id).

Pole hullu, võin URL-i genereerimisel need nullid sinna lisada. Hmm, siin on ebamugav situatsioon – mõnikord on vaja lisada 1 null, mõnikord 2 tükki ja mõnikord mitte ühtegi. Järgmises peatükis küll tutvustatakse konstruktsiooni, millega saab panna programmi vastavalt mingile tingimusele käituma üht- või teistmoodi, aga praegu tahaks ma läbi saada lihtsamalt. Õnneks tuleb mulle meelde üks sobiv sõnemeetod, mida tutvustati plokis „Tehted sõnedega“ olevas tabelis.

Märkus

Proovi enne edasi lugemist leida üles see meetod, millele ma praegu vihjasin!

Muudan oma skripti veelkord:

from urllib.request import urlopen
from random import randint

url = "http://progeopik.cs.ut.ee/tsitaadid/" \
    + str(randint(1, 119)).rjust(3, "0") + ".txt"

print(url)
vastus = urlopen(url)

baidid = vastus.read()
tekst = baidid.decode()

print(tekst)

vastus.close()

… katsetan ja tundub, et asi töötab. Katsetan veel mõned korrad veendumaks, et töötab hoolimata sellest, kas valitud arv on ühe-, kahe- või kolmekohaline. Lõpuks eemaldan lause print(url), mida ma vajasin vaid programmeerimise ajal. Valmis!

Märkus

Näidatud lahenduses on küll vähe lauseid, aga seevastu on mõned avaldised kaunis keerulised. Võibolla sulle sobib paremini, kui teed keerulisemad operatsioonid mitme sammuga, kasutades vahetulemuste salvestamiseks abimuutujaid nagu järgnevas, eelmise lahendusega samaväärses programmis:

from urllib.request import urlopen
from random import randint

tsitaadi_number = randint(1, 119)
tsitaadi_number_tekstina = str(tsitaadi_number)
kolmekohaline_number_tekstina = tsitaadi_number_tekstina.rjust(3, "0")

url = "http://progeopik.cs.ut.ee/tsitaadid/" \
    + kolmekohaline_number_tekstina + ".txt"

print(url)
vastus = urlopen(url)

baidid = vastus.read()
tekst = baidid.decode()

print(tekst)

vastus.close()

Sellise lähenemise eelis on veel see, et probleemide korral saab iga vahetulemuse ekraanile print-ida, et näha, millise sammu juures viga sisse tuli.

Ülesanded

Märkus

Kuigi mõned järgnevad ülesanded nõuavad programmi vormistamist koos kasutajalt sisendi küsimisega, on soovitatav esialgu kirjutada input-käskude asemele mingid konkreetsed väärtused – sedasi läheb võimalike arvutusvalemite katsetamine kiiremini. Kui oled saanud kätte õige valemi, siis asenda need ajutised algandmed input-käskudega.

1. Pythoni dokumentatsioon

Märkus

Nurksulud Pythoni funktsioonide dokumentatsioonis näitavad, et sellele parameetrile ei pea väljakutsel tingimata väärtust andma, sest tal on olemas vaikeväärtus. Nt kui meetodi kirjeldus on kujul str.center(width[, fillchar]), siis see tähendab, et seda võib kasutada kas 1 argumendiga (nt kliendi_nimi.center(80)) või 2 argumendiga (kliendi_nimi.center(80, '~')).

2. Pangaarve intress

Kirjuta programm, mis küsib kasutajalt tema pangaarvel olevat summat ning intressi protsenti, mida pank talle igal aastal maksab. Vastuseks peab programm väljastama pangaarvel oleva summa 5 aasta pärast.

Testi oma programmi erinevate summa ja intressi kombinatsioonidega!

Lisaülesanne

Kui oled saanud õige valemi paika, siis modifitseeri oma programmi nii, et kasutajalt küsitakse vaid intressi protsent ja algsumma loetakse tekstifailist.

3. Küpsisetort

Küpsisetordi tegemisel laotakse küpsised ristkülikukujulisele kandikule mitmes kihis nii, et igas kihis on sama palju küpsiseid. Küsida kasutajalt, mitu küpsist mahub kandikule laiuses ja mitu pikkuses ning kui mitme kihilist torti ta teha soovib. Seejärel küsida, kui mitu küpsist on ühes pakis.

Lõpuks väljastada, mitu küpsisepakki tuleb sellise tordi tegemiseks osta. NB! Eeldame, et poolikut küpsisepakki osta ei saa.

Testi oma programmi! Vali vähemalt üks komplekt algandmeid nii, et küpsistest jätkub täpselt, ja vähemalt üks komplekt nii, et osa ostetud küpsiseid jääb üle.

4. Nimede korrastamine

Modifitseeri veelkord kasutaja tervitamise programmi, kus kasutaja sisestab eraldi ees- ja perenime ning programm tervitab teda täisnimega.

Seekord peaks programm vastama alati selliselt, et nii eesnimi kui ka perenimi algavad suure tähega ja ülejäänud tähed on väikesed hoolimata sellest, kuidas nimi sisestati (olgu ainult väikeste tähtedega, ainult suurtega või segamini).

Vihje

>>> "pEEteR".capitalize()
'Peeter'

Väljakutse

Praegu on aktsepteeritav, kui programm ei esita sidekriipsuga nimesid ootuspäraselt (nt kui kasutaja sisestas eesnimeks „Mari-Liis“, siis on OK, kui programm muudab selle „Mari-liis“-iks). Aga kui see ülesanne oli sinu jaoks liiga lihtne, siis proovi kirjutada programmist ka selline variant, mis töötaks õigesti nimede puhul, mis sisaldavad ühte sidekriipsu, st mis muudaks „Mari-Liis“-i, „mari-liis“-i ja „mAri-liiS“-i kõik „Mari-Liis“-iks.

Vihje

>>> x = "tere"
>>> x[0]
't'
>>> x[1]
'e'
>>> x[2]
'r'
>>> x.find("r")
2
>>> x[0:2]
'te'
>>> x[2:4]
're'

Kui oled ka sellega hakkama saanud, siis proovi kaks programmi varianti ühendada, st uus programm peaks töötama nii lihtsate kui ka liitnimedega. Selle jaoks on tõenäoliselt vaja ühte Pythoni konstruktsiooni, mida selles peatükis ei käsitletud, aga mis käis läbi esimese peatüki näidetes.

5. Kujund

Täienda järgnevat poolikut programmi selliselt, et selle käivitamisel ilmuks ekraanile järgnev kujund, kus ridades ja veergudes olev # sümbolite arv sõltub kasutaja sisendist. Kui võimalik, siis kirjuta kolme punkti asemele üksainus avaldis, kui vaja, siis võid ka uusi lauseid lisada.

Poolik programm:

x = int(input("Palun sisesta 2-st suurem täisarv: "))
print(...)

Ekraanile kuvatav kujund, kui kasutaja sisestab 7:

# # # # # # #
#           #
#           #
#           #
#           #
#           #
# # # # # # #

Vihje

Tuleta meelde, mida tähendab 'Tere' * 4.

6. Failide teisendamine

Kirjuta programm, mis küsib kasutajalt kaks failinime. Esimene neist peaks tähistama mingit olemasolevat tekstifaili. Teine failinimi võib olla uus, st selle nimega faili ei pruugi eksisteerida.

Programmi ülesanne on võtta esimese faili sisu, teisendada see suurtähtedesse ning kirjutada teise faili. Ekraanile tuleks kuvada teisendatud failis olevate sümbolite arv.

7. Maja

Eelmises peatükis oli maja joonistamise ülesanne. Nüüd tuleks lahendada see ülesanne nii, et programm küsib maja mõõtmed kasutajalt. Näiteks kui kasutaja sisestab laiuseks 100 ja seina kõrguseks 40, siis ilmub

_images/maja_100_40.png

aga kui kasutaja sisestab laiuseks 50 ja seina kõrguseks 40, siis ilmub

_images/maja_50_40.png

8. Redeli pikkus

Kirjuta programm, mis arvutab, mitme pulgaga redelit läheb vaja mingile kõrgusele ronimiseks. Programm peaks küsima kasutajalt soovitud kõrguse ning väljastama minimaalse ja maksimaalse pulkade arvu, mis peaks sobival redelil olema. Arvestame, et:

  • redeli alumine ja ülemine pulk on redeli otstest 15 cm kaugusel;
  • redeli pulkade vahekaugus on 25 cm;
  • redeli ülemine ots peab toetuma etteantud kõrgusele;
  • nurk redeli ja maapinna vahel peab olema vahemikus 50° - 80°.

Vihje

Selleks, et arvutused ei läheks liiga keeruliseks, on soovitatav vahetulemused salvestada abimuutujatesse.

9. Pentagramm

Kirjuta programm, mis küsib kasutajalt positiivse arvu vahemikus 10 .. 300 ja joonistab kilpkonna abil vastava diagonaalipikkusega pentagrammi:

_images/pentagramm.png

Vihje

Kuna iga haru tipus on vaja pöörata sama palju, siis on soovitatav arvutada pöördenurk ühekordselt, salvestada see muutujasse ning kasutada hiljem seda muutujat:

from turtle import *

...
...
tipunurk = ...
pöördenurk = ... tipunurk ...
...
...
right(pöördenurk)
...
...

exitonclick()

Vihje

Mõned abistavad küsimused juhuks, kui jäid hätta nurkade arvutamisega:

  • Kui sa peaksid joonistama ainult kujundi keskel olevat viisnurka, mitu kraadi peaks kilpkonn iga nurga juures pöörama? Mitu kraadi ta peaks 5 nurga peale kokku pöörama?
  • Mitu kraadi on pentagrammi igas harus oleva kolmnurga nurgad? Eelmine punkt aitab leida joonise keskmesse jäävate nurkade suurused.
  • Mitu kraadi on kolmnurga kolmas nurk, kui on teada kahe nurga suurused?
  • Mitu kraadi peab kilpkonn iga haru tipus pöörama?

Projekt

Kuna sinu projektiidee jaoks võib minna vaja vahendeid, mille jaoks Pythoni standardteegis moodulit ei leidu, vaatame siinkohal järele, kuidas võtta kasutusele internetist leitud mooduleid.

Kolmandate osapoolte moodulid

Neid mooduleid, mis ei kuulu Pythoni standardteeki, ja mida sa pole ise kirjutanud, vaid internetist alla laadinud, nimetatakse tavaliselt kolmandate osapoolte mooduliteks (ingl third party modules). Siinkohal demonstreerime ühe lihtsa kolmanda osapoole mooduli kasutamist.

Lae alla moodul bingtrans, mis võimaldab kasutada Microsoft Bing tõlketeenust (NB! Salvesta see nimega bingtrans.py). Seejärel salvesta samasse kausta järgnev programm ja katseta seda:

from bingtrans import translate

eesti_keeles = input("Palun sisesta eestikeelne sõna (või lause): ")
ing_vaste = translate(eesti_keeles, 'et', 'en')
print("Inglise keelne vaste: " + ing_vaste)

Me importisime moodulist bingtrans funktsiooni nimega translate, mis võtab argumentideks tõlgitava teksti, lähtekeele koodi (eesti keele kood on 'et') ning sihtkeele koodi. Proovi ka teisi keelekoode (nt. 'ru', 'fr', 'ko').

Harjutus

Proovi nüüd kohandada antud näidet nii, et tõlgitav sõna või lause ning keelekood loetakse tekstifailist.

bingtrans.py on lihtsustatud versioon Byung Gyu Ahni kirjutatud moodulist, mis asub aadressil https://github.com/bahn/bingtrans.

Selle näite moraal on see, et internetis on saadaval Pythoni mooduleid, mis võivad väga tehnilise programmeerimisülesande muuta väga lihtsaks. Selleks, et saada aimu, milliseid võimalusi veel leidub, külasta aadressi http://pypi.python.org/pypi.

Tavaliselt on kolmandate osapoolte moodulid pakendatud koos installeerimisskriptidega ja nende paigaldamine võib nõuda pisut tehnilist tööd. Vastavaid juhiseid saab huvi korral lugeda siit: http://docs.python.org/3/install/index.html.

Väljakutse

Proovi leida internetist Pythoni moodul (või moodulite kogum e pakett, ingl package), mille abil saab Twitteri sõnumeid kirjutada ja lugeda. Ürita selle abil midagi postitada.

NB! Varu piisavalt aega ja kannatust, et võimalike tehniliste katsumustega hakkama saada. Võibolla pead valitud paketi installimiseks töötama ka operatsioonisüsteemi käsureal (selle kohta leiab juhiseid eelmise peatüki lisalugemises). Samas, läbi taolise „mässamise“ saab oma OP-süsteemi kõige paremini tundma õppida.

Kommentaarid