Tere tulemast!

Selle õpiku põhieesmärk on õpetada programmeerimise universaalseid põhimõtteid, mis kehtivad kõigi populaarsete programmeerimiskeelte puhul. Konkreetne keel, mida selleks kasutame, on Python. Lisaks fundamentaalsetele teemadele tutvustatakse veidi ka Pythoni „värvilist“ poolt – nii saab näiteks aimu, kuidas kirjutatakse graafilisi programme või kuidas võiks realiseerida ühe lihtsa veebiserveri.

Õpik on kirjutatud Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituudis pidades silmas eelkõige Informaatika bakalaureuse õppekava programmeerimise algkursust. Mingeid eelteadmisi programmeerimisest õpik ei eelda, seetõttu sobib see ka iseõppijatele.

Õpiku ülesehitus

Nagu paremal olevast sisukorrast näha, on materjal jaotud kolmeks osaks.

Esimene osa tutvustab kõige tähtsamaid programmeerimismõisteid. Siin on ülesanded suhteliselt lihtsad, ainsaks väljakutseks on see, et sinu uus partner, Python, ei saa aru eesti keelest ja on harukordne tähenärija. See võib olla esialgu kaunis ärritav, kuid püüa tema vaatenurka mõista – nii suudate varsti pingevabalt suhelda.

Teine osa keskendub keerulisematele ülesannetele, kus mõnikord ei oskaks detailset lahendusplaani ka eesti keeles kirjeldada. Taolistest probleemidest jagu saamiseks tutvustatakse levinud programmeerimisvõtteid ja pakutakse järjest raskemaid harjutusi.

Kui esimesed kaks osa on üpris üldise iseloomuga, siis kolmandasse osasse on koondatud erinevaid teemasid, mis võivad ühe ülesande puhul olla vajalikud ja teise puhul mitte. Muuhulgas on siin tutvustatud Pythoni vahendeid graafiliste kasutajaliideste tegemiseks.

Soovitused õpiku kasutamiseks

Esimene osa sisaldab omajagu materjali, mille sügavama tähenduse mõistmiseks on vaja piisavalt programmeerimise kogemust. Seetõttu on soovitav teise osa läbitöötamisel aeg-ajalt esimese osa juurde tagasi pöörduda – ehk kõnetab mõni varem kiiruga loetud lõik nüüd sind rohkem.

Samuti soovitan nii esimese kui teise osa lugemisel piiluda vahel ka kolmandasse osasse – sealsed teemad võivad olla heaks võimaluseks loetud teooria rakendamiseks ja kinnistamiseks.

Uuendused

Õpiku 1. ja 2. osa on üldjoontes „valmis“, st. seal pole lähemal ajal muudatusi plaanis. 3. osasse ilmub aegajalt teemasid juurde.

Viimased uuendused:

  • 2017-12-05: Peatükis „Matplotlib“ muudetud tulpdiagrammide kood teegi uusimatele versioonidele vastavaks.
  • 2017-11-29: Peatüki „Rekursioon“ algusse lisati jaotus „Prelüüd“
  • 2017-11-29: Peatükis „Matplotlib“ soovitatakse nüüd fig.show() asemel kasutada plt.show()
  • 2017-10-04: 4. peatüki lisalugemises sai parandatud esimest tkinteri näidet
  • 2017-01-24: Peatüki „EasyGui“ täiendamine (uued installeerimisjuhised)
  • 2016-11-22: Uus peatükk „Lisapakettide pagaldamine“
  • 2016-11-15: Uus peatükk „Programmidevaheline suhtlus“
  • 2016-11-08: Peatüki „Matplotlib“ täielik ümberkirjutamine (varasemast palju põhjalikumaks)

Viitamine

Seda õpikut pole hetkel mingis teoste andmebaasis registreeritud.

Kui soovid õpikule viidata, siis võid kasutada näiteks nimetust „TÜ Arvutiteaduse instituudi programmeerimise algkursuse õpik“ koos URL-iga http://progeopik.ut.ee

Tagasiside

Iga lehekülje lõpus on koht, kus on võimalik peatüki sisu kommenteerida. Teine võimalus tagasiside andmiseks on saata kiri aadressile aivar.annamaa@ut.ee

Kõikide peatükkide diskussioone saab koos jälgida siin: https://disqus.com/home/forums/programmeerimine/

Edu!

Aivar Annamaa

Kommentaarid