2. Avaldised ja lihtlaused¶

Laused ja avaldised¶

Pythoni programmid koosnevad lausetest, mis on olemuselt väga sarnased loomuliku keele käskiva kõneviisi lausetega – iga lausega (nt y = 123 või left(90)) annab programmeerija Pythonile mingi korralduse. Lihtsamate lausete puhul tähendab üks Pythoni koodi rida ühte lauset ja programmi käivitamisel täidab Python laused sellises järjekorras, nagu need on programmitekstis esitatud (edaspidi tutvume ka lausetega, mis võivad võtta enda alla palju ridu ja võimaldavad keerulisemaid käskude järjestamise skeeme).

Nii nagu loomulikus keeles moodustatakse laused omakorda sõnadest ja fraasidest, pannakse ka Pythoni laused kokku väiksematest keele elementidest, millest kõige olulisemad on avaldised.

Avaldised on näiteks:

• lihtne arvutustehe, nt 2 + 3 või sin(0.5);
• „arvutustehe“ teksti ja muutujaga, nt "Tere " + nimi + "!";
• lihtsalt muutuja, nt x või nipitiri;
• lihtsalt arv, nt 123 või 3.987;
• lihtsalt tekst, nt "Tere maailm!";
• mingi käsk, mis annab mingi tulemuse, nt input("Sisesta mingi täisarv: ");
• ükskõik kui keeruline kombinatsioon eelnevatest, nt sin(int(y) * x / 1.76).

Avaldised esinevad enamasti mingi lause komponendina – nt avaldist 2 + 3 võib kasutada lauses x = 2 + 3 või lauses print(2 + 3).

Kui me eespool demonstreerisime Pythoni paindlikkust loetledes erinevaid võimalikke print käsu kasutamise vorme, siis uue terminoloogia abil saame seda väljendada palju lühemalt: print-käsu järel olevatesse sulgudesse võime kirjutada suvalise avaldise. Samamoodi saab öelda muutuja defineerimise kohta: võrdusmärgist paremale võib kirjutada suvalise avaldise.

Iga avaldist, ükskõik kui keerulist, saab kasutada veel keerulisema avaldise moodustamiseks, nt avaldistest 1 ja x * 3 saab moodustada avaldise x * 3 - 1. Sama põhimõtet teiselt poolt vaadates võime öelda, et iga keeruline avaldis koosneb lihtsamatest avaldistest e alamavaldistest.

Väärtused¶

Tähelepanelikul lugejal võib tekkida õigustatud küsimus: miks ilmub lause print(2 + 3) käivitamisel ekraanile 5, mitte 2 + 3? Asi on selles, et avaldist sisaldava lause käivitamisel arvutab Python kõigepealt tulemuse välja ja kasutab siis seda esialgse avaldise asemel. Arvutuse tulemust nimetatakse väärtuseks (ingl value) ning arvutusprotsessi avaldise väärtustamiseks (ingl evaluation).

Väärtused (nt arv 5, arv 3.141592653589793, tekst Tere!) on need reaalsed andmed, mida programm oma töö käigus kasutab, loob, arvutab, teisendab vms. Võib öelda, et avaldised tähistavad mingisuguseid asju (arve, tekstijuppe) programmi tekstis, aga väärtused on need asjad programmi jooksutamise ajal. Väärtustamine genereerib avaldisele vastava väärtuse.

>>> 2 + 3
5

Andmetüübid ja tehted¶

Eelnevatest näidetest tuli välja, et Python oskab kasutada erinevat liiki andmeid e väärtusi nagu teksti, täisarve ja murdarve. Andmete liiki nimetatakse programmeerimisel andmetüübiks või lihtsalt tüübiks.

Iga andmetüübi juures on esimene küsimus, kuidas panna kirja selle andmetüübi konkreetseid väärtusi. Siin tuleb lihtsalt teada vastavaid reegleid, nt kümnendmurru esitamisel tuleb koma asemel kasutada punkti ning tekst tuleb panna ülakomade vahele või jutumärkidesse. Sedasi programmi teksti sisse kirjutatud konkreetseid väärtusi nimetatakse peenemas keeles literaalideks, aga neid võib nimetada ka konstantideks.

Teine küsimus on, mida antud tüüpi andmetega teha saab. Siin tuleb jällegi teada Pythoni võimalusi – näiteks arve saab omavahel liita, teksti saab teisendada suurtähtedesse ning kõiki andmetüüpe saab print käsuga ekraanile kuvada. Selliseid toiminguid nimetatakse teheteks e operatsioonideks. Allpool vaatame täpsemalt arvude ja tekstiga tehtavaid tehteid.

Täisarvud¶

Pythoni täisarvu andmetüübi nimi on int (lühend ingliskeelsest sõnast integer). Erinevalt paljudest teistest keeltest ei ole Python 3-s piiratud, kui suuri (või kui väikseid) täisarve saab esitada.

Ujukomaarvud¶

Reaalarvudele vastavad Pythonis (ja paljudes teistes keeltes) nn ujukomaarvud (ingl floating point number, lühemalt float).

Ujukomaarvude literaalid võivad esineda järgmistel kujudel:

• 3.0, 1.165, -4.25 on näited tavalisest kirjapildist. NB! Koma asemel kasutatakse punkti!
• 6.1529e+18, 1.253e-12 on teadusliku notatsiooni näited. Seda kirjapilti kasutatakse väga suurte või nullilähedaste arvude esitamiseks. Traditsioonilises matemaatilises notatsioonis võiks need arvud kirjutada vastavalt 6.1529×10¹⁸ ja 1.253×10^-12.

>>> 0.1 * 3.0
0.30000000000000004

Tehted arvudega¶

Harjutus. Puuduvad tehtemärgid¶

Kirjuta järgnevatesse võrdustesse allkriipsude (_) asemele sobivad tehtemärgid. Topeltvõrdusmärk (==) tähistab Pythonis võrdsust.

• 8 _ 4 == 2
• 8 _ 4 == 2.0
• 14 _ 7 == 0
• 3 _ 2 == 1 (3 varianti)
• (6 _ 4) _ 8 == 256

Harjutus. Tundide lugemine¶

Juku läks magama kell 23:00 ja pani väsinud peaga äratuse helisema 88 tunni pärast. Mis kell kostab äratushelin (eeldades, et Juku vahepeal äratust ei tühista)?

Vastuse saab kätte ühe Pythoni avaldisega.

Moodul math¶

Suur hulk matemaatilisi funktsioone ja konstante on kättesaadavad peale seda, kui need importida moodulist nimega math:

>>> from math import *
>>> cos(pi * 1.5)
-1.8369701987210297e-16
>>> atan(0.5)
0.4636476090008061
>>> radians(360)
6.283185307179586
>>> 2 * pi
6.283185307179586
>>> degrees(2*pi)
360.0
>>> log(10.0)
2.302585092994046
>>> log(e)
1.0
>>> log(100,10)
2.0
>>> sqrt(9)
3.0

Kõikide mooduli math võimalustega saad tutvuda vastaval Pythoni dokumentatsiooni leheküljel: http://docs.python.org/3/library/math.html.

Harjutus. Matemaatilised avaldised¶

Väärtusta järgnevad matemaatilised avaldised Pythoni käsureal:

Harjutus. Maksimaalne väärtus¶

Kirjuta 5 sümboli pikkune Pythoni avaldis, mis annaks väärtustamisel võimalikult suure arvu.

Tehted sõnedega¶

Kõikide sõnemeetoditega saab tutvuda aadressil http://docs.python.org/3/library/stdtypes.html#string-methods.

Kontrollküsimus. Tehted sõnedega¶

Mis on järgnevate avaldiste väärtused? Proovi algul vastata ilma Pythoni abita, aga lõpuks kontrolli oma oletused üle ka Pythoni käsureal.

• len(Kosmoselaev)
• len(KoSMoSeElaev.upper())
• Kosmoselaev[2:4]
• Kosmoselaev.count(u)
• len(karu + ott)

Harjutus. Pythagorase teoreem¶

Ilmselt on sulle tuttav valem , mis näitab ära täisnurkse kolmnurga küljepikkuste seosed. Ülesandeks on kirjutada selle põhjal programm, mis kuvab ekraanile hüpotenuusi pikkuse, kui kaatetite pikkused on 2cm ja 3cm.

Üks võimalus selle valemi kasutamiseks oleks enne tehte Pythonis kirjapanekut asendada a ja b nõutud arvudega (2 ja 3), aga sel juhul ei oleks programmile peale vaadates enam nii ilmne, et tegu on Pythagorase teoreemi rakendamisega. Seetõttu proovi muutujaid kasutades säilitada enda programmis valemi üldine kuju!

Muutujate nimed¶

Pythoni jaoks on ükskõik, millise nime sa mingi muutuja jaoks valid, aga programmi loetavuse huvides peaks nimi kirjeldama muutuja tähendust antud ülesande kontekstis (nt brutopalk või isikukood). Kui on tarvis kasutada mitmest sõnast koosnevat muutuja nime, siis tuleks kasutada tühikute asemel allkriipse, nt laste_arv. Muutuja nimes võib kasutada ka numbreid, aga esimene sümbol peab olema täht (või allkriips).

Mõttepaus¶

Kas järgnev programm töötab õigesti?

pikkus = float(input("Sisesta maatüki laius meetrites: "))
laius = float(input("Sisesta maatüki pikkus meetrites: "))

print("Maatüki pindala on", pikkus*laius, "ruutmeetrit")

Milleks muutujad?¶

Eelnev harjutus näitas, et muutujate abil saame teatud kohti programmis kirja panna üldisemalt, aga see pole ainus põhjus nende kasutamiseks.

Muutujaid kasutatakse tihti samal põhjusel, nagu loomuliku keele tekstides kasutakse mingite spetsiifiliste mõistete definitsioone – see võimaldab mingi (potentsiaalselt keerulise) asja panna kirja ühekordselt ning viidata sellele edaspidi erinevates kohtades kasutades vaid ühte sõna. Oleks ju üpris tüütu kirjutada trigonomeetrilistes avaldistes alati 3.141592653589793. Selle asemel saame importida moodulist math muutuja pi, (mille väärtuseks on mooduli loojad juhtumisi omistanud 3.141592653589793) ning kasutada oma arvutustes seda.

Vaatame nüüd ühte näiteprogrammi, mis väljastab 60.25 cm raadiusega ringi diameetri, ümbermõõdu ja pindala. Esimese versiooni kirjutame ilma muutujaid kasutamata:

from math import pi

print('Ringi diameeter on ' + str(2 * 60.25) + ' cm')
print('Ümbermõõt on ' + str(pi * 2 * 60.25) + ' cm')
print('Pindala on ' + str(pi * (60.25 ** 2)) + ' cm2')

See programm arvutab, mida me soovisime, kuid kui me hiljem tahame selle programmiga arvutada mõne teise raadiusega ringi infot, siis peaksime tegema vastava muudatuse kolmes kohas. Nii väikese programmi puhul ei ole see küll probleem, kuid reaalsetes programmides on taolisel juhul suur oht, et mõnes kohas ununeb muudatus tegemata.

Kirjutame nüüd sama programmi ümber kasutades raadiuse hoidmiseks muutujat:

from math import pi

raadius = 60.25
print('Ringi diameeter on ' + str(2 * raadius) + ' cm')
print('Ümbermõõt on ' + str(pi * 2 * raadius) + ' cm')
print('Pindala on ' + str(pi * (raadius ** 2)) + ' cm2')

Siin on konkreetset raadiust mainitud vaid ühes kohas – muutuja raadius defineerimisel. Edaspidi on valemites kasutatud muutuja nime. Programmi jooksutamisel asendab Python muutuja nimed muutuja väärtusega ja seetõttu annab see versioon sama tulemuse, mis eelminegi. Samas, kui meil on vaja programmi edaspidi kohandada mõne muu ringi jaoks, siis on muudatus vaja teha vaid ühes kohas. Seega, muutuja kasutamine aitas meil teha programmis olevad arvutused üldisemaks, konkreetsest väärtusest sõltumatuks.

nimi = input('Palun ütle, mis on sinu nimi: ')
print(nimi + '?!! Oo, milline ilus nimi!')
print('Ma tahaksin seista mäetipul ja hüüda "' + nimi.upper() + '!!!!"')
print('ning kuulda, kuidas kaja vastab: "' + ((nimi.lower() + ' ') * 3) + '..."')

Kontrollküsimus. Puuduv lause¶

Järgnev on väljavõte ühest käsurea katsetusest:

>>> kapsas * 9
Traceback (most recent call last):
  File "<pyshell#11>", line 1, in <module>
    kapsas * 9
NameError: name 'kapsas' is not defined

Mida tuleks käsureale eelnevalt sisestada, et avaldis kapsas * 9 annaks veateate asemel tulemuseks 18.0?

Harjutus. Nime analüüs¶

Kirjuta programm, mis küsib kasutaja käest tema nime ja vastab, mitu sulghäälikut tema nimes esineb.

...
g_arv = nimi.count('g')
...
sulghäälikuid_kokku = ... + g_arv + ...
...

...
sulghäälikuid_kokku = ... + nimi.count('g') + ...
...

Kontrollküsimus. Puuduv avaldis¶

Järgneva käsureasessiooni esimesel real on puudu omistamise parem pool. Milline avaldis peaks seal olema?

>>> s = _______
>>> len(s)
3
>>> str(len(s)) * 2
'33'
>>> s[2] + s[1] + s[0]
'cba'
>>> s.upper() * 3
'ABCABCABC'

Käsk print¶

Nagu võisid eelnevatest näidetest järeldada, saab skriptina esitatud programmis väärtusi ekraanile kuvada käsuga print. Nüüd uurime seda käsku veidi lähemalt.

Esimesena võiks ära märkida, et kui siiani keskendusime põhiliselt avaldistele, mida kasutatakse mingi lause koosseisus, siis print käsuga moodustatatakse juba päris lauseid. Seetõttu on järgnev lihtne programmijupp täisväärtuslik Pythoni lause ja seega ka täisväärtuslik Pythoni programm:

print(32 * 57)

Sulgudes olevat avaldist 32 * 57 nimetatakse siinkohal käsu print argumendiks. Kui kõik läheb ilusti, siis programm kuvab ekraanile 1824 ja lõpetab töö.

Käsule print võib anda ka mitu argumenti, sel juhul trükitakse samale reale mitu asja järjest, tühikutega eraldatuna. Järgnev näide demonstreerib kahte samaväärset viisi, kuidas trükkida ekraanile mitu infokildu korraga. Esimene variant kombineerib komponendid kõigepealt üheks avaldiseks ja kasutab seda print-i argumendina, teine variant annab kõik komponendid eraldi argumentidena:

>>> eesnimi = "Peeter"
>>> perenimi = "Paan"
>>> vanus = 21
>>> print(eesnimi + " " + perenimi + " vanus: " + str(vanus))
Peeter Paan vanus: 21
>>> print(eesnimi, perenimi, "vanus:", vanus)
Peeter Paan vanus: 21

Eraldi argumentidega variant on küll lühem kirja panna (eriti mugav on see, et arve ei pea ise str käsuga sõneks teisendama), aga mõnikord see siiski ei sobi, näiteks kui me ei soovi väljundis argumentide vahele tühikut.

print ilma reavahetuseta¶

Vaikimisi lisab print väljundi lõppu alati ka reavahetuse. Kui sa seda ei soovi, siis tuleks kasutada lisaargumenti end:

print('Vastus on: ', end='')
print(32 * 57)

end on „peidetud“ argument, mis määrab, mida kuvatakse väljundi lõppu. Vaikimisi on selle argumendi väärtus reavahetus ('\n'), aga meie seadsime selle väärtuseks tühja sõne, seetõttu kuvatakse antud näite väljund ühel real (mis lõpeb siiski reavahetusega, sest teine print-käsk toimib ikka tavaliselt).

Tegelikult oleks saanud sama tulemuse ka lihtsamalt:

print('Vastus on: ' + str(32 * 57))

Käsk input¶

Kuigi ka see käsk on sulle juba tuttav, maksab sedagi põhjalikumalt uurida.

Meie ringi programmi viimases versioonis mainisime konkreetset raadiust vaid ühes kohas, kuid me peame ikkagi programmi muutma, kui soovime arvutada mõne teise ringi näitajaid. Alternatiivina võiks programm küsida ringi raadiuse kasutajalt.

Kasutajalt andmete küsimiseks ongi kõige lihtsam viis käsk input, mis kõigepealt kuvab ekraanile teksti selle kohta, milliseid andmeid programm ootab ning seejärel võimaldab kasutajal sisestada vastavad andmed klaviatuurilt. Kolmas versioon ringi arvutuste programmist kasutabki käsku input raadiuse küsimiseks:

from math import pi

raadius_tekstina = input('Sisesta ringi raadius: ')
raadius = float(raadius_tekstina)

print('Ringi diameeter on ' + str(2 * raadius) + ' cm')
print('Ümbermõõt on ' + str(pi * 2 * raadius) + ' cm')
print('Pindala on ' + str(pi * (raadius ** 2)) + ' cm2')

See versioon on väga sarnane eelmise versiooniga – viimasel kolmel real ei pidanud me midagi muutma. Erinevus on vaid selles, kuidas saab muutuja raadius oma väärtuse. Abimuutuja raadius_tekstina viitab sellele, et input annab sisestatud info alati teksti kujul. Enne kui me saame sisestatud andmeid kasutada numbrilistes arvutustes, tuleb sisestatud tekst teisendada arvuks (antud juhul ujukomaarvuks, kasutades käsku float).

Harjutus. Kasutaja tervitamine¶

Nüüd peaks olema täiesti arusaadav eelmises peatükis esitatud tervitamise programm:

nimi = input("Palun sisesta oma nimi ja vajuta ENTER: ")
print("Tere " + nimi + "!")

Muuda seda programmi nii, et see küsiks eraldi kasutaja eesnime ja perekonnanime ning tervitaks teda tema täisnimega.

Harjutus. Eurokalkulaator¶

Kirjuta programm, mis küsib kasutajalt rahasumma Eesti kroonides ja väljastab sellele vastava rahasumma eurodes.

Kontrollküsimus. Avaldis või lause?¶

Kas eelneva näiteprogrammi fragment input('Sisesta ringi raadius: ') on avaldis või lause?

Andmete teisendamine sisendi ja väljundi kasutamisel¶

Teema kinnistamiseks uuri veel ühte näidet muutujate, input-i ja teksti teisendamise kohta. Selles näites soovime arvutustes kasutada täisarve, seetõttu kasutame teisendamiseks käsku int:

tekst1 = input('Palun sisesta esimene täisarv: ')
arv1 = int(tekst1)

tekst2 = input('Palun sisesta teine täisarv: ')
arv2 = int(tekst2)

summa = arv1 + arv2
print('Nende arvude summa on: ' + str(summa))

Harjutus. Celsius-Fahrenheit teisendus¶

Kirjuta programm, mis küsib kraadide arvu Celsiuse järgi ja väljastab sellele vastava temperatuuri Fahrenheiti skaalas.

Failide lugemine reakaupa¶

Nüüd õpime ära ühe viisi tekstifailidest sisendi lugemiseks. Alustuseks koosta ja salvesta tekstifail nimega andmed.txt, mille esimesel real on inimese nimi, teisel real vanus (täisarvuna) ning kolmandal real e-maili aadress (lihtsuse mõttes ära praegu täpitähti kasuta). NB! See peab olema plain-text kujul, st Wordi fail ei sobi. Seejärel salvesta loodud failiga samasse kausta järgnev skript ning käivita see.

f = open('andmed.txt')

nimi = f.readline()
vanus = f.readline()
aadress = f.readline()

print("Nimi:", nimi)
print("Vanus:", vanus, "aastat")
print("Aadress:", aadress)

f.close()

Selgituseks

• Käsk open otsib failisüsteemist üles soovitud faili ja tagastab viite sellele (antud näites salvestasime selle viite muutujasse f, mis on levinud nimi failide tähistamiseks). NB! Kui on antud ainult failinimi ilma teeta, siis otsitakse seda ainult sellest kaustast, kus asub skript.
• Avaldis f.readline() loeb failist ühe rea ning annab selle sõnena. See käsk liigutab edasi ka failist lugemise järjehoidjat, st järgmisel korral sama käsku kasutades loetakse järgmine rida. See käsk on kaunis sarnane input käsuga, kuna kummalgi juhul ei tea me programmi kirjutades, millise konkreetse väärtuse me tulemuseks saame.
• f.close() ütleb failisüsteemile, et me oleme selle faili kasutamise lõpetanud.

Kui seda programmi katsetad, siis märkad, et väljundis tekib iga sisestatud andmejupi järele üks üleliigne tühi rida. Põhjus on just selles, et failist lugedes jäetakse iga rea lõppu alles ka reavahetuse sümbol (faili viimase rea puhul võib see puududa vastavalt sellele, kas failis on viimase rea lõpus reavahetus või mitte). Käsk print lisab omaltpoolt veel ühe reavahetuse.

Harjutus. Reavahetuste eemaldamine¶

Tuleta meelde, mida tegi sõnemeetod strip(). Modifitseeri eelnevat näiteprogrammi selliselt, et programmi väljundisse ei tekiks üleliigseid reavahetusi.

Faili sisu lugemine ühekorraga¶

Koosta veel üks mitmerealine, suvalise sisuga tekstifail ning salvesta see nimega tekst.txt. Seejärel käivita (samas kaustas) järgnev näiteprogramm:

f = open('tekst.txt')
faili_sisu = f.read()
print(faili_sisu)
f.close()

Siin kasutasime readline’i asemel meetodit read, mis luges sisse kogu faili sisu.

Harjutus. Tehete kombineerimine¶

Muuda eelmist näidet selliselt, et kogu failis olev tekst kuvatakse ekraanile suurtähtedes. Proovi ka lahti saada abimuutujast faili_sisu. Muutuja f võib jääda alles.

Failide kirjutamine¶

Järgnev programm demonstreerib andmete kirjutamist tekstifaili:

nimi = input("Palun sisesta oma nimi: ")
vanus = input("vanus: ")
aadress = input("aadress: ")

f = open("andmed2.txt", "w")
f.write(nimi + "\n")
f.write(vanus + "\n")
f.write(aadress + "\n")
f.close()

Selgituseks:

• failide kirjutamiseks tuleb funktsioonile open anda ka teine argument väärtusega "w" (nagu write);
• kui antud fail juba eksisteerib, siis open(..., "w") teeb selle tühjaks;
• erinevalt print käsust ei tekita faili meetod write automaatselt reavahetust. Selleks, et saada eri andmeid eri ridadele, lisasime reavahetuse sümboli käsitsi.

from sys import stdout, stdin

stdout.write("Palun sisesta oma nimi ja vajuta ENTER: ")
nimi = stdin.readline().strip()
stdout.write("Tere " + nimi + "!")

Lugemine veebist¶

Ka veebist teksti lugemine pole eriti raske – käsu open asemel tuleb kasutada käsku urlopen, mis on vaja eelnevalt importida moodulist urllib.request:

from urllib.request import urlopen

vastus = urlopen("http://artscene.textfiles.com/asciiart/simpsons.txt")

baidid = vastus.read()
# veebist lugemisel annab käsk read() meile tavalise sõne asemel hunniku baite,
# mis on vaja veel sõneks "dekodeerida"
tekst = baidid.decode()

print(tekst)

vastus.close()

Harjutus. Teksti asendamine¶

Täienda eelnevat näiteprogrammi nii, et ekraanile ilmuks kirja The Whole Damn Family asemel midagi muud (näiteks Minu pere või mingi tekst, mille programm küsib kasutajalt).

1. Pythoni dokumentatsioon¶

• Uuri jällegi Pythoni dokumentatsioonist math mooduli kohta käivat infot (http://docs.python.org/3/library/math.html). Otsi välja käskude floor ja ceil tähendus – neid võib edaspidi ülesannete lahendamisel tarvis minna.
• Vaata üle ka sõnemeetodite dokumentatsioon (http://docs.python.org/3/library/stdtypes.html#string-methods).

2. Pangaarve intress¶

Kirjuta programm, mis küsib kasutajalt tema pangaarvel olevat summat ning intressi protsenti, mida pank talle igal aastal maksab. Vastuseks peab programm väljastama pangaarvel oleva summa 5 aasta pärast.

Testi oma programmi erinevate summa ja intressi kombinatsioonidega!

3. Küpsisetort¶

Küpsisetordi tegemisel laotakse küpsised ristkülikukujulisele kandikule mitmes kihis nii, et igas kihis on sama palju küpsiseid. Küsida kasutajalt, mitu küpsist mahub kandikule laiuses ja mitu pikkuses ning kui mitme kihilist torti ta teha soovib. Seejärel küsida, kui mitu küpsist on ühes pakis.

Lõpuks väljastada, mitu küpsisepakki tuleb sellise tordi tegemiseks osta. NB! Eeldame, et poolikut küpsisepakki osta ei saa.

Testi oma programmi! Vali vähemalt üks komplekt algandmeid nii, et küpsistest jätkub täpselt, ja vähemalt üks komplekt nii, et osa ostetud küpsiseid jääb üle.

4. Nimede korrastamine¶

Modifitseeri veelkord kasutaja tervitamise programmi, kus kasutaja sisestab eraldi ees- ja perenime ning programm tervitab teda täisnimega.

Seekord peaks programm vastama alati selliselt, et nii eesnimi kui ka perenimi algavad suure tähega ja ülejäänud tähed on väikesed hoolimata sellest, kuidas nimi sisestati (olgu ainult väikeste tähtedega, ainult suurtega või segamini).

>>> "pEEteR".capitalize()
'Peeter'

>>> x = "tere"
>>> x[0]
't'
>>> x[1]
'e'
>>> x[2]
'r'
>>> x.find("r")
2
>>> x[0:2]
'te'
>>> x[2:4]
're'

5. Kujund¶

Täienda järgnevat poolikut programmi selliselt, et selle käivitamisel ilmuks ekraanile järgnev kujund, kus ridades ja veergudes olev # sümbolite arv sõltub kasutaja sisendist. Kui võimalik, siis kirjuta kolme punkti asemele üksainus avaldis, kui vaja, siis võid ka uusi lauseid lisada.

Poolik programm:

x = int(input("Palun sisesta 2-st suurem täisarv: "))
print(...)

Ekraanile kuvatav kujund, kui kasutaja sisestab 7:

# # # # # # #
#           #
#           #
#           #
#           #
#           #
# # # # # # #

6. Failide teisendamine¶

Kirjuta programm, mis küsib kasutajalt kaks failinime. Esimene neist peaks tähistama mingit olemasolevat tekstifaili. Teine failinimi võib olla uus, st selle nimega faili ei pruugi eksisteerida.

Programmi ülesanne on võtta esimese faili sisu, teisendada see suurtähtedesse ning kirjutada teise faili. Ekraanile tuleks kuvada teisendatud failis olevate sümbolite arv.

7. Maja¶

Eelmises peatükis oli maja joonistamise ülesanne. Nüüd tuleks lahendada see ülesanne nii, et programm küsib maja mõõtmed kasutajalt. Näiteks kui kasutaja sisestab laiuseks 100 ja seina kõrguseks 40, siis ilmub

aga kui kasutaja sisestab laiuseks 50 ja seina kõrguseks 40, siis ilmub

8. Redeli pikkus¶

Kirjuta programm, mis arvutab, mitme pulgaga redelit läheb vaja mingile kõrgusele ronimiseks. Programm peaks küsima kasutajalt soovitud kõrguse ning väljastama minimaalse ja maksimaalse pulkade arvu, mis peaks sobival redelil olema. Arvestame, et:

• redeli alumine ja ülemine pulk on redeli otstest 15 cm kaugusel;
• redeli pulkade vahekaugus on 25 cm;
• redeli ülemine ots peab toetuma etteantud kõrgusele;
• nurk redeli ja maapinna vahel peab olema vahemikus 50° - 80°.

9. Pentagramm¶

Kirjuta programm, mis küsib kasutajalt positiivse arvu vahemikus 10 .. 300 ja joonistab kilpkonna abil vastava diagonaalipikkusega pentagrammi:

from turtle import *

...
...
tipunurk = ...
pöördenurk = ... tipunurk ...
...
...
right(pöördenurk)
...
...

exitonclick()

Kolmandate osapoolte moodulid¶

Neid mooduleid, mis ei kuulu Pythoni standardteeki, ja mida sa pole ise kirjutanud, vaid internetist alla laadinud, nimetatakse tavaliselt kolmandate osapoolte mooduliteks (ingl third party modules). Siinkohal demonstreerime ühe lihtsa kolmanda osapoole mooduli kasutamist.

Lae alla moodul bingtrans, mis võimaldab kasutada Microsoft Bing tõlketeenust (NB! Salvesta see nimega bingtrans.py). Seejärel salvesta samasse kausta järgnev programm ja katseta seda:

from bingtrans import translate

eesti_keeles = input("Palun sisesta eestikeelne sõna (või lause): ")
ing_vaste = translate(eesti_keeles, 'et', 'en')
print("Inglise keelne vaste: " + ing_vaste)

Me importisime moodulist bingtrans funktsiooni nimega translate, mis võtab argumentideks tõlgitava teksti, lähtekeele koodi (eesti keele kood on 'et') ning sihtkeele koodi. Proovi ka teisi keelekoode (nt. 'ru', 'fr', 'ko').

bingtrans.py on lihtsustatud versioon Byung Gyu Ahni kirjutatud moodulist, mis asub aadressil https://github.com/bahn/bingtrans.

Selle näite moraal on see, et internetis on saadaval Pythoni mooduleid, mis võivad väga tehnilise programmeerimisülesande muuta väga lihtsaks. Selleks, et saada aimu, milliseid võimalusi veel leidub, külasta aadressi http://pypi.python.org/pypi.

Tavaliselt on kolmandate osapoolte moodulid pakendatud koos installeerimisskriptidega ja nende paigaldamine võib nõuda pisut tehnilist tööd. Vastavaid juhiseid saab huvi korral lugeda siit: http://docs.python.org/3/install/index.html.